Abies beshanzuensis | |
---|---|
Kaitsestaatus | |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Paljasseemnetaimed Pinophyta |
Klass |
Okaspuud Pinopsida |
Selts |
Okaspuulaadsed Pinales |
Sugukond |
Männilised Pinaceae |
Perekond |
Nulg Abies |
Liik |
Abies beshanzuensis |
Binaarne nimetus | |
Abies beshanzuensis M. H. Wu (1976) | |
Sünonüümid | |
|
Abies beshanzuensis on igihaljas okaspuu nulu perekonnast.
Liik on väga haruldane ja selle levila asub Hiina Zhejiangi provintsi edelaosas.
Puu kasvab kuni 30 m kõrguseks. Tüve läbimõõt on kuni 80 cm. Tüve koor on noortel puudel sile ja helehall, vanematel puudel pikilõhedega ja rõmeline. Pungad on munaja kuni koonilise kujuga, kollakaspruunid, vaigused. Noored võrsed on jämedad, helekollased või pruunikaskollased, 2–3 aasta pärast muutuvad tumehalliks. Okkad on pealt läikivad ja tumerohelised, allküljel kaks heledat õhulõheriba, asetsevad spiraalselt, 1–4 cm pikkused, kahe vaigukäiguga, tipuosas sisselõikega. Isasõisikud on kollased, 2–2,5 cm pikkused. Käbid on 7–9 cm pikkused ja läbimõõduga 3,5–4,5 cm, püstised, noorelt kollakasrohelised, valminult pruunikaskollased või helepruunid. Seemnete kest on 6–9 mm, tiivake 16–23 mm pikkune.[3]
Liigi väga väike levila asub Hiina Zhejiangi provintsi edelaosas Baishanzu mäe nõlvadel, kus ta kasvab heitlehiste segametsade koosseisus, 1700 m kõrgusel üle merepinna. Piirkonnas valitseb mereline kliima, talved on seal jahedad ja vihmased (sademete hulk ligi 1250 mm), suved üsna soojad. Külmakraade talub kuni –18...–23 °C[4]. Muldade lähtekivimiteks on vulkaanilised kivimid. Puudest on seal esindatud ebakastanipuu liigid (Castanopsis ssp.), läiklehine pöök (Fagus lucida), tammeliigid (Quercus ssp.), vahtrad (Acer ssp.), magnoolia liik Magnolia cylindrica, kiviviljaku liik Lithocarpus hancei, hiina tsuuga (Tsuga chinensis) ja sumatra jugapuu (Taxus sumatrana).[3]
Liik on väga haruldane, 1963. aastal avastatud populatsioonis kasvas ainult seitse puud. Kolm neist kaevati välja ja istutati Pekingi botaanikaaeda, kus nad paraku hukkusid. 1988. aastal oli populatsioonis alles vaid kolm puud[3], kus nad kasvavad üsna kesistes tingimustes. Populatsiooni sattumine väljasuremise äärele on tingitud väga intensiivsest põllumaade suurendamisest, metsapõlengutest ja väga viletsast looduslikust taastootmisest. Kaitsemeetmed võeti kasutusele 1985. aastal, kui Baishanzu piirkonnas moodustati kaitseala. Paljundamisel on kasutatud momi nulu (Abies firma) tüvele pookimist (hakkasid käbisid kandma 1997. aastal) ja samuti kasvatatakse taimeaedades seemikuid, et need hiljem loodusse istutada.[5]