Abistatud enesetapp

Abistatud enesetapu regulatsioon 2021. aastal
██ Abistatud enesetapp on lubatud
██ Kohtuotsusega lubatud, aga seadusega reguleerimata
██ Abistatud enesetapp on keelatud

Abistatud enesetapp (assisteeritud suitsiid) tähistab reeglina arstiabiga sooritatud enesetappu (ing k physician-assisted suicide e PAS; medical assistance in dying e MAID). Protseduuris osaleb arst või mõni muu tervishoiuteenuse osutaja ning eelnevalt tehakse kindlaks, kas protseduuri soovinud isiku olukord vastab tema asukohapõhisele assisteeritud enesetapuseadusele.[1] Teenus piirdub üldjuhul arsti poolt surmava vahendi retsepti väljakirjutamisega ning nõustamisega selle manustamise kohta. See erineb eutanaasiast, mille puhul arstil või vastaval teenuse osutajal on aktiivsem roll.[1][2][3]

Eestis pole abistatud enesetapu pakkumine lubatud.[4] Teatud tingimustel on see legaalne näiteks Austrias, Belgias, Kanadas, Saksamaal, Luksemburgis, Hollandis, Uus-Meremaal, Portugalis, Hispaanias, Šveitsis, Austraalias ja mõnedes Ameerika Ühendriikide osariikides.[1] Seaduste erinevuste tõttu on tekkinud n-ö suitsiiditurism, kus abistatud enesetappu või eutanaasiat keelavast riigist reisitakse riiki, kus vastav teenus on lubatud.[2]

Eeldused

[muuda | muuda lähteteksti]

Riikides, kus protseduur on lubatud, tuleb teenuse soovijal vastata teatud tingimustele: abistatud enesetapu soovijad peavad suutma tõestada, et neil on surmaga lõppev haigus, nad on täie mõistuse juures, soovivad surra enda vaba tahte alusel ja on valmis ise manustama surmava annuse ravimi. Šveitsis nõutakse protseduurile eelnevalt arstide ja spetsialistide hinnanguid, haiguslugusid ja uuringuid, soovija vaimset tervist hindavad kliinline psühholoog ja psühhiaater.[1]

Arutelud

[muuda | muuda lähteteksti]

Arutelud meetodi lubatavuse üle käivad valdavalt väärika surma ja väärika elamise ümber. Kaalumisel on erinevad väärtused: elu, patsiendi õigus enesemääramisele, abistamine, mitte-kahjustamine, vastutus, inimväärikus, õiglus ja usaldus.[5][6][7][8]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Maris (16. jaanuar 2024). "Abistatud suitsiid. Inna Narro". Räägime surmast. Vaadatud 22. mail 2024.
  2. ↑ 2,0 2,1 ERR, Taavi Eilat, "Pealtnägija" | (23. jaanuar 2019). "Pöördumatut haigust põdevast naisest saab Eesti esimene suitsiiditurist". ERR. Vaadatud 22. mail 2024.
  3. ↑ "[EKS] Eesti keele sõnaraamat". www.eki.ee. Vaadatud 22. mail 2024.
  4. ↑ "Lugu pojast, kes soovis aidata emal surra, kuid jäi hiljaks. Siis ehitas masina ja hakkas aitama teisi". Eesti Ekspress. Vaadatud 22. mail 2024.
  5. ↑ Sutrop, Margit (25.01.2019). "Margit Sutrop | Eutanaasia kui eetiline miiniväli". ERR. Vaadatud 22.05.2024.
  6. ↑ ERR (29. jaanuar 2019). "Arst ja eetika õppejõud: arsti ülim kohustus ei ole säilitada elu". ERR. Vaadatud 22. mail 2024.
  7. ↑ ERR (26. veebruar 2020). "Saksa kohus: abistatud enesetapu keeld on põhiseaduse vastane". ERR. Vaadatud 22. mail 2024.
  8. ↑ ERR (21. aprill 2020). "Hollandi kohtu otsus laiendab eutanaasiaõigust dementsetele patsientidele". ERR. Vaadatud 22. mail 2024.

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • John Hardwig. Dying at the Right Time: Reflections on Assisted and Unassisted Suicide. – Hugh LaFollette (toim). Ethics in Practice (toim), New York: Blackwell 1996.
  • Gerald Dworkin, R. G. Frey, Sissela Bok. Euthanasia and Physician-Assisted Suicide:For and Against, Cambridge: Cambridge University Press 1998.
  • Miles Little. Assisted Suicide, Suffering, and the Meaning of Life. – Theoretical Medicine and Bioethics, 1999, 20, lk 287–298.
  • Margaret Papst-Battin. Euthanasia and Physician-Assisted Suicide, – Hugh LaFollette (toim). Oxford Handbook of Practical Ethics, Oxford: Oxford University Press 2003, lk 673–704.
  • Craig Paterson. On Clarifying Terms in Applied Ethics Discourse: Suicide, Assisted Suicide and Euthanasia. – International Philosophical Quarterly, 2003, lk 351–358.
  • Phoebe Friesen. Medically Assisted Dying and Suicide: How Are They Different, and How Are They Similar?. – Hastings Center Report, 2020, 50, lk 32–43.
  • Phil A. Reed. Against Recategorizing Physician-Assisted Suicide. – Public Affairs Quarterly, 2020, 34, lk 50–71.