Ado Reinvald

Ado Reinvald

Ado Reinvald (sünninimi Ado Jurik[1]; 21. november / 3. detsember 1847 Uusna vald – 8. veebruar 1922 Kulbilohu, Elva) oli eesti kirjanik.

1867–1894 oli ta Tarvastu vallas Illissa talunik. Tema talust kujunes kohalik kultuurikeskus.

Ado Reinvald oli Eesti Kirjameeste Seltsi auliige, oli ka Eesti Aleksandrikooli komitee liige, tegeles talupoegadele mitmesuguste palvekirjade kirjutamisega[2].

1894. aastal, pärast pankrotistumist elas Nõos ja Elva lähedal Kulbilohus.[3]

Maetud Tartu Raadi kalmistule

Looming

[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjutas luuletusi, jutustusi, naljalugusid ja näidendeid. Tema isamaaluule järgib Lydia Koidula eeskuju ning kirjanduslikuks nõuandjaks oli Friedrich Reinhold Kreutzwald. Tema luuletuse "Kuldrannake" sõnadele on loodud laul "Kuldrannake". Reinvald oli üks Sakala kaastöölisi ja levitajaid ning osales ka kalendrite koostamisel.

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]

Ado Reinvaldi tütar oli kirjanik Liisa Perandi, vend Jaan Reinvald Narvas ilmunud ajalehe Virmaline toimetaja.

Mälestuse jäädvustamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Tema järgi on nimetatud Ado Reinvaldi tänav Tallinnas.

Teosed

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Luulekogud
    • "Villandi laulik" (I 1872, II 1875)
    • "Viljandi laulik" (III 1877, IV 1889)
    • "Õitsi Ööpik" (1876)
    • "Nalja-Kannel ehk Laulurahe Baltlaste lilliaias" (I 1881, II 1883), kirjutatud koos vend Jüri Reinvaldiga
  • Huumoriraamat

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Endel Priidel. Ado Reinvald. Eesti Raamat, Tallinn 1965. Lk. 5 ja 7.
  2. ↑ Sergei Issakov, Arhiivipudemeid. A. Reinvald, Keel ja Kirjandus, 1968, nr 10, lk 620
  3. ↑ "Eesti Värss - Ado Reinvald". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016. Vaadatud 12. augustil 2017.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]