Afektiivne neuroteadus

Afektiivne neuroteadus on teadusharu, mis uurib emotsioonide neuraalseid mehhanisme. Selles interdistsiplinaarses valdkonnas tegeleb neuroteadus kombineeritult isiksuse, emotsioonide ja tujude psühholoogilise uurimisega^[1].

Afektiivne neuroteadus ja õppimine

On palju viise, kuidas afekt õppimises rolli mängib. Hiljutised avastused afektiivses neuroteaduses on nende rollide selgitamisel palju ära teinud. Sügav emotsionaalne suhe mingi teemavaldkonnaga võimaldab sellest sügavamalt aru saada, seega õpitakse ja õpitu jääb püsima^[2]. Raamatut lugedes mõjutavad tunded, mida kogeme kirjeldatavatele tunnetele, mõjutavad meie tekstist arusaamist. Inimene, kes on kurb, mõistab kurba tekstilõiku paremini kui inimene, kes on õnnelik^[3]. Seega mängib õppija emotsioon õpiprotsessis suurt rolli.

Tihti emotsioone väljendatakse või tajutakse juttu lugedes või kellegi näoväljendusest. Magnetresonantstomograafia (MRT) abil tehtud aju-uuringud on näidanud, et ajus ergastuvad samad piirkonnad nii siis, kui ta ise vastikust tunneb, kui ka siis, kui ta jälgib kedagi teist vastikust tundmas^[4]. Klassikalises õpikeskkonnas võib õpetaja miimika õpilaste keeleomandamisele ülioluline olla. Kui õpetaja väljendab hirmu hirmuäratavate lõikude lugemisel, hõlbustab see teatud sõnavara õppimist ja tekstist arusaamist^[5].

Peamised kaks teoreetilist lähenemist

Viimased afektiivse neuroteaduse metaanalüüsid keskenduvad peamiselt kahele teoreetiliste lähenemiste suunale - lokatsionistlikud ja konstruktsionistlikud.

Lokatsionistlikud lähenemised

Lokatsionistlike lähenemiste aluseks on hüpotees, et mitmed emotsioonide kategooriad (sealhulgas õnn, kurbus, hirm, viha ja vastikus) on bioloogilises mõttes baasilised. Need emotsioonidele lähenemise lähenemised^[6][7]. Selle vaate kohaselt on emotsioonid kaasasündinud bioloogilisel alusel moodulid, mida ei saa enam väiksemateks psühholoogilisteks juppideks jaotada^[6][7][8]. Lokatsionistliku lähenemisega mudelite aluseks on hüpotees, et kõik samasse emotsionaalsesse kategooriasse kuuluvad vaimsed seisundid saab järjepidevalt ja konkreetselt lokaliseerida kas kindlasse ajupiirkonda või ajupiirkondade võrgustikku^[7][9]. Igal emotsioonikategoorial on enda universaalsed omadused: eriline näoväljendus, füsioloogia, subjektiivsed kogemus, kaasnevad mõtted ja mõlestused^[6].

Psühholoogilised konstruktsionistlikud lähenemised

Selliste lähenemiste aluseks on hüpotees, et emotsioonid nagu õnn, kurbus, hirm, viha ja vastikus (ja paljud teised), on konstrueeritud vaimsed seisundid, mis ilmnevad aju paljude erinevate süsteemide koostöö tulemusel^[10]. Selle vaate kohaselt on psühholoogiliste toimingute (näiteks keel, tähelepanu jne.) aluseks aju erinevate piirkondade võrgustike omavaheline vastastikune koostöö, mis loovad palju erinevaid emotsioone, taju ja tunnetuse^[11]. Emotsioonide jaoks on oluline ajupiirkondade võrgustik, mis on aluseks emotsioonide valentsile (meeldiv/ebameeldiv tunne) ja ergastus (aktiivne ja erk tunne) ^[10]. Emotsioonid ilmnevad siis, kui erinevate psühholoogiliste toimingute eest vastutavad neuraalsed süsteemid (mitte ainult valentsi ja ergastuse eest vastutavad) koostööd teevad, mis viib erinevate ajupiirkondadevaheliste aktiivsusmustriteni. Kuna emotsioonid kerkivad baasilisematest osadest, siis on igas emotsioonikategoorias teataval määral heterogeensust. Näiteks võib inimene kogeda mitmeid erisuguseid hirme, mis tunduvad erinevad, ja millele ajus vastavad erisugused nauraalsed mustrid. Seega esitab see vaatenurk lokatsionistlikest lähenemistest teistsuguse viisi emotsioonide neuraalsete aluste mõistmiseks.

Afektiivne neuroteadus Eestis

Mõiste afektiivne neuroteadus võttis kasutusele eesti päritolu ameerika neuroteadlane Jaak Panksepp. Eestis tegeleb selle valdkonnaga mitmeid Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi teadlasi. Näiteks psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro, Marika Paaver ja mitmeid eksperimentaalpsühholoogia labori teadlasi nagu Andero Uusberg, Helen Uusberg, Kairi Kreegipuu, Nele Kuldkepp.

Vaata ka

• neuroteadus
• afektiteadus
• afektiivne spekter
• emotsioon
• endokrinoloogia
• neuroendokrinoloogia
• Jaak Panksepp

Viited

1. Panksepp J (1992). "A role for "affective neuroscience" in understanding stress: the case of separation distress circuitry". Puglisi-Allegra S, Oliverio A (toim). Psychobiology of Stress. Dordrecht, Netherlands: Kluwer Academic. Lk 41–58. ISBN 0-7923-0682-1.
2. Picard, R. W.; Papert, S; Bender, W; Blumberg, B; Breazeal, C; Cavallo, D; Machover, T; Resnick, M; Roy, D; et al. (2004). "Affective Learning – a manifesto". BT Technology Journal. 22 (4): 253–269. DOI:10.1023/b:bttj.0000047603.37042.33. {{cite journal}}: et al.-i üleliigne kasutus kohas: |author10= (juhend); et al.-i üleliigne kasutus kohas: |first9= (juhend)
3. Havas, D.A.; Glenberg, A.M.; Rinck, M. (2007). "Emotion simulation during language comprehension". Psychonomic Bulletin & Review. 14 (3): 436–441. DOI:10.3758/bf03194085.
4. Wicker, B.; Keysers, Christian; Plailly, Jane; Royet, Jean-Pierre; Gallese, Vittorio; Rizzolatti, Giacomo (2003). "Both of Us Disgusted in My Insula: The Common Neural Basis of Seeing and Feeling Disgust". Neuron. 40 (3): 655. DOI:10.1016/s0896-6273(03)00679-2.
5. Niedenthal, P. M. (2007). "Embodying emotion". Science. 316 (5827): 1002–1005. DOI:10.1126/science.1136930. PMID 17510358.
6. Ekman, P.; Cordaro, D. (2011). "What is meant by calling emotions basic". Emotion Review. DOI:10.1177/1754073911410740.
7. Panksepp, J.; Watt, D. (2011). "What is basic about basic emotions? Lasting lessons from affective neuroscience". Emotion Review. DOI:10.1177/1754073911410741.
8. Izard, C.E. "Forms and functions in emotions: Matters of emotion-cognition interactions". Emotion Review.
9. Panksepp, J. (1998). Affective Neuroscience: The foundations of human and animal emotions. New York: Oxford University Press.
10. Barrett, L.F.; Wager, T. (2006). "The structure of emotion: Evidence from the neuroimaging of emotion". Current Directions in Psychological Science. 15 (2): 79–85. DOI:10.1111/j.0963-7214.2006.00411.x.
11. Lindquist, K.; Wager, T., Kober, H., Bliss-Moreau, E. & Barrett, L. F.; Kober, Hedy; Bliss-Moreau, Eliza; Barrett, Lisa Feldman (2012). "The brain basis of emotion: A meta-analytic review". Behavioral Brain Sciences. 35 (3): 121–143. DOI:10.1017/s0140525x11000446. PMID 22617651.