Agaavilised | |
---|---|
Jumalaküünal (Hesperoyucca whipplei) | |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
Klass |
Üheidulehelised Liliopsida |
Selts |
Asparilaadsed Asparagales |
Sugukond |
Asparilised Asparagaceae Dumort. |
Alamsugukond |
Agaavilised Agavaceae |
Sünonüümid | |
|
Agaavilised (Agavaceae) on taimede alamsugukond aspariliste sugukonnast asparilaadsete seltsist.
Varasemad taimede klassifitseerimissüsteemid käsitlesid agaavilisi eraldi sugukonnana. APG III süsteem paigutas selle aspariliste alamsugukonnaks.
Sugukonda kuulub 640 liiki umbes 23 perekonnast[1]. APG III süsteem liitis agaavilistega järgmised sugukonnad: Anemarrhenaceae, Hostaceae, Yuccaceae, Anthericaceae, Hesperocallidaceae ja Chlorogalaceae[2].
Agaavilised kasvavad põhiliselt troopilises ja lähistroopilises kliimas, kohati ka parasvöötme soojemates piirkondades.
Suur osa liike on sukulendid. Osal liikidest moodustavad lehed madala kodariku (agaavid), teised sarnanevad pigem puuga (lühilehine tääkliilia). Lehed on sageli pikad ja teravatipulised ning mõnikord ääristatud ogadega.
Agaaviliste sugukonda kuuluvad taimi kasutatakse näiteks haljastuses kõrbealadel ja teistes kuivades piirkondades, sest need ei vaja kastmist. Paljud liigid on väga dekoratiivsete õitega. Agaavilisi (sh agaave, tääkliiliaid ja rohtliiliaid) kasvatatakse palju ka toataimedena.
Paksulehelistest ja suure suhkrusisaldusega liikidest valmistatakse alkohoolseid jooke. Mõned liigid on väärtuslikud kiutaimed.
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Agaavilised |