Agnoosia

Agnoosia ehk tajuvõimetus on võimetus käsitleda sensoorset informatsiooni. See on võimetus ära tunda objekte, inimesi, helisid, kujundeid või lõhnu, mis ei ole tingitud kõne- või mäluhäirest.^[1] Tavaliselt seostatakse seda ajukahjustuse või neuroloogilise probleemiga, eriti pärast kuklapiirkonna kahjustust, mis on osa ventraalsest voost. Agnoosia on seotud ajukoore kahjustusega kukla-, oimu- või kiirusagarates.^[2] Agnoosia mõjutab ainult ühte meelt,^[3] näiteks nägemist või kuulmist.

Etioloogia: ajuveresoonkonna haigused, kasvajad, vingumürgistus, kinnine ajutrauma, kesknärvisüsteemi infektsioonid, samuti võimalik dementsuse korral (kui haaratud peamiselt posterioorne korteks, pigem apertseptsiivset tüüpi).

Agnoosia liigitatakse kolme suuremasse rühma:

1. visuaalne agnoosia;
2. auditoorne agnoosia;
3. taktiilne agnoosia.^[4]

Tüübid

Nimetus	Kirjeldus
Akinetopsia	Tuntud ka kui tserebraalakinetopsia, suutmatus visuaalselt tajuda liikumist ja emotsioone.[5]
Anosognoosia	See on võimetus/suutmatus saada tagasisidet iseenda seisundist. Võib segi ajada arusaamise puudumisega, kuid põhjuseks on probleemid aju tagasiside mehhanismides. Seda põhjustavad närvikahjustused, võib ilmneda koos hulga neuroloogiliste puuetega. Kõige enam seostatakse seda halvatusega, millele järgneb insult. Need, kellel on anosognoosia koos mitmete kahjustustega, võivad ise olla mõnedest oma puuetest teadlikud, aga nad on täiesti võimetud tajuma kõiki.
Apperceptive visual agnosia	Apertseptiivse visuaalse agnoosia patsiendid ei suuda eristada visuaalseid kujundeid ja neil on raskusi erinevate visuaalsete stiimulite äratundmise, kopeerimise või eristamisega. Erinevalt assotsiatiivse visuaalse agnoosia all kannatavatest patsientidest ei suuda apertseptiivse visuaalse agnoosia patsiendid pilte kopeerida.[6]
Associative visual agnosia	Assotsiatiivse visuaalse agnoosia patsiendid saavad kirjeldada visuaalseid stseene ja objektide klasse, kuid ei tunne neid ära. Nad võivad näiteks teada, et kahvel on see, millega süüakse, kuid ei samasta söömist lusikaga. Selle diagnoosiga patsiendid on siiski võimelised kopeerima pilti.
Astereognosis	Tuntud ka kui somatosensoorne agnoosia. Patsiendi jaoks on raske tunda esemeid tekstuuri, suuruse ja kaalu järgi. Nad on võimelised neid objekte kirjeldama, samuti tunnevad sarnase objekti ära pildilt ning isegi suudavad neist pilte joonistada.
Auditory agnosia	Auditoorset agnoosiat tuntakse aastast 1877.[7] Selle agnoosiaga inimesel on raskusi eristada keskkonnast tulenevaid ja mitteverbaalseid vihjeid, sealhulgas on keeruline eristada kõnet mitte häälikutest, kuigi kuulmine on enamasti normaalne. Auditoorset agnoosiat on kahte tüüpi: semantiline assotsiatiivne ja diskrimimineeriv agnoosia. Semantilist assotsiatiivset agnoosiat seostatakse vasaku ajupoolkera kahjustuse/vigastusega. Diskrimineerivat agnoosiat seostatakse aga parema ajupoolkera kahjustusega/vigastusega.[8]
Auditory verbal agnosia	Tuntud ka kui puhta sõna kurtus (PWD). See kujutab endast tähendust "kurtus", kus kuulmine on puutumatu, kuid räägitud sõnade mõistmine semantilisel tasandil on keeruline.
Autotopagnosia	Võimetus tajuda oma kehaosi.
Cerebral achromatopsia	Tuntud ka kui "värviagnoosia", mis põhjustab raskusi värvide kategoriseerimisel ja äratundmisel. Põhjustatud neuroloogilistest kahjustustest.[9][10] Ajus on kaks piirkonda, mis on spetsialiseerunud värvide tuvastamisele, piirkonnad V4 ja V8. V4 kahjustuse korral tekib värvuse tajumise kaotus, mida nimetatakse ka hemiakromatopsiaks.[3]
Cortical deafness	Viitab inimestele, kes ei taju kuuldavat informatsiooni, kuid kelle kuulmine pole kahjustunud.
Environmental agnosia	Suutmatus tuvastada konkreetset ruumi või hoonet, mis tegelikult on talle tuttav. Samuti on see suutmatus juhendada kuidas jõuda konkreetsesse kohta. Neil inimestel on raske marsruute õppida. See agnoosia vorm on seotud ka prosopagnosia ja Parkinsoni tõvega.[3]
Finger agnosia	Suutmatus eristada sõrmi käest; on osa Gerstmani sündroomist.
Form agnosia	Patsiendid tajuvad ainult detaile, mitte kogu objekti.
Integrative agnosia	Agnoosia vorm, mille kohaselt inimene on suuteline ära tundma terviku üksikuid elemente, kuid ei suuda neid elemente üheks tajutavaks tervikuks kokku liita.
Pain agnosia	Tuntud ka kui analgeesia, mistõttu on raskus tajuda ja töödelda valu. Arvatakse, et sellele toetuvad mõningad enesevigastuse vormid.
Phonagnosia	Kuulaja saab aru sõnade tähendusest, kuid ei erista tuttavaid hääli.[11]
Prosopagnosia	Tuntud ka kui faceblindness. Patsiendid ei tuvasta teadlikult tuttavaid nägusid, vahel ka enda oma. Tihti seostatakse seda nimede mittemäletamisega.
Pure alexia	Suutmatus teksti tuvastada, mis tähendab, et nad ei suuda trükiseid lugeda, kuid on võimelised kirjutama. Mõningad pure alexia patsiendid on võimelised sõnu lugema täht tähe haaval.[12] Samuti on oluline sõnade esinemise sagedus. Nad on võimelised lugema sageli esinevaid sõnu kiiremini ja paremini kui harva esinevaid sõnu.[13]
Semantic agnosia	Need patsiendid kasutavad objekti tuvastamiseks mittevisuaalseid sensoorseid süsteeme. Objekt tuvastatakse lõhna, katsumise, koputamise, kallutamise, raputamise jne tegevuse käigus, mis aktiveerib semantilise mälu.[14]
Social-emotional agnosia	Mõnikord viidatakse sellele ka kui "expressive agnosia", kus inimene ei taju teise inimese emotsioone, keha keelt ja intonatsiooni ning see võib piirata sotsiaalset suhtlust.
Simultagnosia	Suutmatus töödelda tervikuna visuaalset sisendit. Inimene töötleb nägusid, kehasid, esemeid, ruume ja pilte osade kaupa,[15] kuid ei suuda neid tervikuna mõista. Simultagnosia on osa Bálinti sündroomist,[16] kuid võib esineda ka ajukahjustuse korral.
Tactile agnosia	Võimetus ära tunda esemeid ainult kombates.[17]
Time agnosia	Võimetus tajuda ja mõista sündmuste ajalist järjestust ja kestust.
Topographical disorientation	Tuntud ka kui topograafiline agnoosia, see on visuaalse agnoosia vorm, kus inimene ei tugine visuaalsetele märkidele, mille tõttu nad ei suuda objekte tuvastada. Sellegipoolest võivad nad suurepäraselt sama koha visuaalset paigutust kirjeldada. Topograafilise agnoosia patsientidel on võime lugeda kaarte, kuid samas võivad eksida tuttavas keskkonnas.[18]
Visuospatial dysgnosia	Asukoha meele kaotamine seoses iseendaga keskkonnas ja esemete omavahelise asukohaga. Siia kuuluvad ka: Constructional apraxia – raskused loomisel/konstrueerimisel: joonistamisel, kopeerimisel, disainimisel, 3D mudelite kopeerimisel. Topographical disorientation – raskused tee leidmisega keskkonnas Optic ataxia – raskused visuaalselt juhendamisel sihtkohta jõudmisel või nägemismeelt kasutades mingi eseme käega katsumine. Ocular motor apraxia – suutmatus suunata pilku, kiirete silmaliigutuste ebaõnnestumine/katkemine. Dressing apraxia – raskusi riietumisel. Suutmatus tajuda riideid ruumiliselt. Häiritud teadlikkus kehaosadest ja keha asukohast ning selle seosest iseendaga ja osana keskkonnast. Right-left confusion – ei suuda eristada paremat vasakust.
Visual agnosia	Visuaalne agnoosia on võimetus ära tunda ja tuvastada objekte.[19] Seostatakse vasaku kuklasagara ja oimusagara kahjustuste korral.

Visuaalne agnoosia

Visuaalne agnoosia on laia kategooriaga, mis viitab võimetusele ära tunda visuaalseid objekte. Visuaalse agnoosia kaks alatüüpi on apertseptiivne ja assotsiatiivne visuaalne agnoosia.^[20]

Apertseptiivse visuaalse agnoosiaga inimesed näevad objektide kontuure, kuid ei nähta objekti tervikuna ja neil on raskusi objektide liigitamisega. Apertseptiivset visuaalset agnoosiat seostatakse ühe ajupoolkera vigastusega, eriti parema ajupoolkera tagumise osa vigastusega.^[20]

Seevastu assotsiatiivse visuaalse agnoosiaga inimestel esineb raskusi objektide nimetamisel, samuti suutmatus nägusid ära tunda. Esineb sagedamini võrreldes apertseptiivse agnoosiaga.

Verbaalne agnoosia ehk kõne agnoosia

Kõne agnoosia või kuulmis-verbaalne agnoosia viitab suutmatusele mõista kõnet, kuid sealjuures ei ole kahjustunud kuulmine, kõnelemine ja lugemine. Patsiendid on öelnud, et nad kuulevad helisid, kuid helid on põhimõtteliselt tundmatud või arusaamatud.

Vaatamata võimetusele töödelda, mida kõneleja ütleb, on mõned patsiendid ära tundnud kõneleja häälest iseloomulikke tunnuseid (nt kas tegu on mehe või naisega).^[21]

Põhjused

Agnoosiat võib põhjustada isult, dementsus või mõni muu neuroloogiline häire. See võib tuleneda ka trauma tagajärjest nagu peavigastus, ajuinfektsioon või pärilikkus. Lisaks võivad agnoosia vormid olla arenguhäirete tagajärjed. Agnoosiat tekitav kahjustus tekib tavaliselt aju kuklasagaras või parietaalsetes labajates. Kuigi üks moodul võib olla kahjustunud, säilivad kognitiivsed võimes teistes valdkondades.

Pimedad patsiendid, kes kogevad dramaatilist paranemist (saavad nägijaks) kogevad suurel määral või täielikult agnoosiat.^[22]

Diagnoos

Et hinnata indiviidil agnoosia olemasolu, peab olema tõendatud, et indiviid ei kannata tundlikkuse aistingu kaotuse all ja et nii keelelised võimed ja intelligentsus on kahjustamata. Et indiviidil diagnoosida agnoosiat, peab ta olema kogenud sensoorset (meele/taju) puudujääki või -vähesust ainult ühes kategoorias. Diagnoosi panemiseks tuleb eristada apertseptiivset agnoosiat assotsiatiivsest agnoosiast. Seda saab teha, kui lasta indiviidil lahendada kopeerimis- ja sobitamise ülesandeid. Kui indiviid kannatab apertseptiivse agnoosia all, siis ei suuda ta kokku viia kahte stiimulit, mis on väliselt identsed. Assotsiatiivse agnoosia all kannatav inimene ei suuda ühendada erinevaid stiimuli näiteid.^[3]

Ravi

Agnoosial otsene ravi puudub. Patsientide areng võib toimuda, kui neile esitatakse infot teisel viisil. Abiks on ka erinevat tüüpi teraapiad. Mõnel juhul võib agnoosiat leevendada tegevusteraapia või kõneteraapia, olenevalt agnoosia liigist.

Paljud indiviidid, kellel on mingi agnoosia vorm, ei ole teadlikud, kui suures ulatuses on nende tajus või äratundmises puudujääke. Selline teadlikkuse puudumine viib tavaliselt eituseni ja vastupanule igasuguse abi või ravi suhtes. On olemas mitmeid meetodeid, mida saab kasutada ja mis aitavad indiviidil ära tunda taju ja äratundmise puudujääke, mis neil võib esineda. Patsiendile tuleks selgeks teha tema puudused selleks, et ta saaks oma puudustest teadlikuks. Seda tuleks teha osade kaupa, et patsient näeks probleemi igat osa, mida tema puudus (äratundmise puudujääk või taju puudujäägid) tekitab. Kui indiviid mõistab oma taju või äratundmise puudujääke, siis saab soovitada ravi.

Ajalugu

Termin agnoosia tuleb vana Kreeka keelest ἀγνωσία (agnosia), "teadmatus, teadmiste puudumine". Seda terminit tutvustas S. Freud 1891. aastal.^[23] Häire, mis segab objektide äratundmist ja mida Finkelnburg klassifitseerib kui asümbooliat (asymbolia), teeb Freud ettepaneku kasutada terminit agnoosia.

Enne, kui Freud seda mõistet tutvustas, tulid agnoosia ideed Carl Wernickelt, kes lõi aastal 1874 teooria receptive aphasia (selle all kannatavatel inimestel puudub võime mõista kõnet või korrata sõnu). Ta uskus, et receptive aphasia tuleneb oimupiirkonna ajukurru vasaku tagumise kolmandiku vigastusest. Selle vigastuse tõttu uskus Wernicke, et selle haiguse all kannatajatel on piiratud kurtus teatud häälikute ja kõnesageduse suhtes.^[7]

Kussmaul üritas aastal 1877 seletada, miks auditory verbal agnosia, tuntud ka kui word defness (sõnade kurtus) ilmneb. Vastupidi Wernicke seletusele uskus Kussmaul, et auditory verbal agnosia on esimese vasaku oimusagara suure osa hävimise tagajärg.

Heinrich Lissauer jagas oma ideid agnoosia kohta peale Wernicket ja Kussmauli.^[7] Aastal 1890 teoretiseeris ta, et on kaks viisi, kuidas objekti äratundmise kahjustus võib tekkida: varajase taju töötlemise ajal või tegelikule objektile, mida esitletakse. Kui tegelik objekti esitlemine saab kahjustatud, siis ei talletata objekti visuaalsesse mällu ja seeläbi ei tunne indiviid seda ära.^[24]

Wernicke, Kussmauli ja Lissaueri ajal ei teatud suurt midagi ajukoorest. Tänapäeval on uute neurotehnikate abil suudetud suuresti laiendada meie teadmisi agnoosia alal.^[3]

Viited

1. "Agnosia".
2. Kolb, Bryan; Whishaw, Ian Q. (3 March 2003). Fundamentals of Human Neuropsychology. Worth Publishers. ISBN 978-0-7167-5300-1.
3. Burns, M. S (2004). ""Clinical management of agnosia". Topics in Stroke Rehabilitation. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. jaanuar 2013.
4. "Agnoosia". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. juuni 2018.
5. Zeki, S (1991). "Cerebral akinetopsia (visual motion blindness)". Brain.
6. Riddoch M. J., Humphreys G. W (2003). "Visual agnosia". Neurologic Clinics.
7. Goldstein, M. N (1974). "Auditory agnosia for speech ("pure word-deafness")". Brain and Language.
8. Vignolo, L. A (1982). "Auditory Agnosia". Biological Sciences.
9. Cowey A, Alexander I, Heywood C, Kentridge R (2008). "Pupillary responses to coloured and contourless displays in total cerebral achromatopsia". Brain.
10. Woodward, T. S; Dixon, M. J; Mullen, K. T; Christensen, K. M; Bub, D. N (1999). "Analysis of errors in color agnosia: A single case study". Neurocase.
11. Van Lancker D. R; Cummings J. L; Kreiman J; Dobkin B. H (1988). "Phonagnosia: a dissociation between familiar and unfamiliar voices". Cortex.
12. Cherney L. R (2004). "Aphasia, alexia, and oral reading". Topics in Stroke Rehabilitation.
13. Sakurai, Y (2004). "Varieties of alexia from fusiform, posterior inferior temporal and posterior occipital gyrus". Behavioural Neurology.
14. Magnié M.N; Ferreira C. T; Giusiano B; Poncet M (1998). "Category specificity in object agnosia: preservation of sensorimotor experiences related to objects". Neuropsychologia.
15. Coslett H. B; Saffran E (1991). "Simultanagnosia. To see but not two see". Brain.
16. Rizzo M, Vecera S. P (2002). "Psychoanatomical substrates of Bálint's syndrome". Journal of Neurology, Neurosurgery, and Psychiatry.
17. Reed C. L, Caselli R. J, Farah M. J (1996). "Tactile agnosia. Underlying impairment and implications for normal tactile object recognition". Brain.
18. Mendez, M. F; Cherrier, M. M (2003). "Agnosia for scenes in topographagnosia". Neuropsychologia.
19. Greene J. D (2005). ""Apraxia, agnosias, and higher visual function abnormalities". Journal of Neurology, Neurosurgery, and Psychiatry.
20. Galotti, K. M (2010). Cognitive psychology : in and out of the laboratory (1st Canadian ed.). Canada: Nelson.
21. Friedenberg, J; Silverman, G (2006). Cognitive science : an introduction to the study of mind (2nd ed.). California: Thousand Oaks.
22. Sacks, O (2006). "To see and not see". The New Yorker. Originaali arhiivikoopia seisuga 31. august 2006.
23. "Freud 1891">Freud, Sigmund, Zur Auffassung der Aphasien, Vienna, 1891, p. 80
24. Vecera, P. S; Gilds, S. K (1998). "What processing is impaired in appreceptive agnosia? Evidence from normal subjects". Journal of Cognitive Neuroscience.