Aidsi-kastanseemnik
| Aidsi-kastanseemnik | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Oalaadsed Fabales |
| Sugukond |
Liblikõielised Fabaceae |
| Alamsugukond |
Faboideae |
| Perekond |
Kastanseemnik Castanospermum |
| Liik |
Aidsi-kastanseemnik |
| Binaarne nimetus | |
|
Castanospermum australe A. Cunn & C. Fraser ex Hook., 1830 | |
Aidsi-kastanseemnik (Castanospermum australe) on lehtpuuliik liblikõieliste sugukonnast kastanseemniku perekonnast.
Levik
[muuda | muuda lähteteksti]Aidsi-kastanseemnik kasvab pärismaisena Austraalia idarannikul Queenslandis ja Uus-Lõuna-Walesis ning Vanuatul ja Uus-Kaledoonias.
Puu eelistab niisket viljakat pinnast ja väga päikeselist kasvukohta. Puu on levinud jõgede ja ojade kallastel ning tasastel mäenõlvadel. Eelistatum kasvukõrgus on vahemikus 50–750 meetrit merepinnast, aasta keskmine temperatuur 28 °C ja sademete hulk 1000–3800 mm.
Kasvab sageli koos tugeva grevillea, mõõkjaokkalise kivijugapuu, pööris-nelgipuu, idanauklea ja erinevate viigipuudega.
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]
Puu on igihaljas, suhteliselt aeglase kasvuga; kasvab kuni 40 meetri kõrguseks. Silindrilise tüve läbimõõt on keskmiselt üks meeter, üksikutel juhtudel kuni 1,5 meetrit. Koor on tumepruun, heledamate põikvöötidega.
Võra läbimõõt on tavaliselt 4…8 meetrit, lehestik on tihe.
Puul on läikivad tumerohelised sulgjad liitlehed, mis koosnevad 9…15 vahelduvalt kinnituvast 8–15 cm pikkusest ja 4–5 cm laiusest terve servaga lehekesest. Lehe alumine külg on heledam. Purustatud lehed on värske kurgi lõhnaga.
Õitseb septembris ja oktoobris. Õied on erksad punakollased. Puu on ühekojaline, tolmeldajad on peamiselt linnud, nahkhiired ja liblikad, keda meelitab tugevalõhnaline nektar.
Kastaniga sarnanevad seemned valmivad 12–20 cm pikkuses 4–6 cm läbimõõduga kaunas. Kaun on valminult läikivpruun (hiljem muutub mustaks), sirge, kõva ja raske. Ühes kaunas on 2–6 ümarat või veidi lapikut umbes 4 cm läbimõõduga keskmiselt 30-grammist seemet, mis valmivad märtsist maini.
Kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Seemned on mürgised (sisaldavad saponiini), kuid purustatuna on need pärast pikaajalist leotamist ja küpsetamist söödavad. Seemned sisaldavad mitmesuguseid alkaloide, sealhulgas kastanospermiini, mida katsetatakse kui võimalikku AIDSi- ja vähiravimit.
Seemnetes sisalduvaid mürke kasutatakse ka taimekaitsevahendite tootmiseks.
Aidsi-kastanseemnik on ka hea meetaim.
Puit on kõva ja raske (kuiv tihedus 720–750 kg/m3) ning suhteliselt sirgekiuline. Maltspuit on valkjas kuni kollane, lülipuit tumepruun kuni mustjas, võib olla hallikate triipudega, õlise pinnaga. Aidsi-kastanseemniku puit on hinnatud tooraine muu hulgas mööbli, tarbe- ja dekoratiivesemete ning höövelspooni tootmisel.
Aidsi-kastanseemnikku kultiveeritakse ka kui pargi- ja aiapuud. Puu on väga dekoratiivne ja pinnase suhtes vähenõudlik. Talub ka paari miinuskraadi. Juurestiku raadius võib ulatuda 10 meetrini, seetõttu kasutatakse teda kallaste kaitsmisel erosiooni eest. Samas peab meeles pidama, et ta tuleb istutada piisavalt kaugele torudest, vundamentidest ja teistest rajatistest. Toatingimustes puu õitsema ei hakka.
Tänu tihedale võrale on aidsi-kastanseemnik ideaalne varjupuu. Muu hulgas Indias, Sri Lankal ja Malaisias istutatakse puud päikese- ja tuulevarjuks.
Nimetus
[muuda | muuda lähteteksti]Aidsi-kastanseemnikuks nimetati liik eesti keeles seetõttu, et taime osad sisaldavad ühendeid, mis leevendavad põletikulisi protsesse ja muu hulgas ka HI-viiruse toimet. (NB! Potis olevaid suuri nahksed rohelisi "kastanimune" ehk taime seemneid ei tohi süüa, sest need on mürgised.)[1]
Eestis müüakse aidsi-kastanseemnikku toataimena, sageli õnneubade või lucky beans'i nimetuse all.
Nimetusi muudes keeltes
[muuda | muuda lähteteksti]
|
|
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Kolm kannatlikku. Maakodu / Targu Talita / Delfi Lood. 14.10.2008.