Aktiva Engineering | |
---|---|
Tüüp | OÜ |
Asutatud | 1999 |
Peakorter | Štip Põhja-Makedoonia |
Tooted | metallkonstruktsioonid ja tööstusseadmed |
Teenused | ehitamine, konstruktsioonide ja seadmete kohalemontaaž ja ööpäevane järelevalve |
Koduleht | http://www.activa.mk/ |
Aktiva Engineering on üks juhtivaid ehitus-, projekteerimis- ja metallkonstruktsioonide tootmisettevõtteid Põhja-Makedoonias.
Ettevõte ja selle peakontor asuvad tööstuspiirkonna südames aadressil 50, O.U "Гоце Делчев", Štip 2000, Põhja-Makedoonia.
Firma asutati aastal 1999. See oli Makedoonias esimene vastava metallitööstusliku tootmisprofiiliga ettevõte, mis varustas äri- ja tootmishooneid ning nende rajamist esialgu vaid minimaalse tehnoloogia ja vähese töökollektiiviga.
Ettevõte Aktiva pakub ehitus- ja inseneriteenuseid projektijuhtimise, teraskonstruktsioonide ehituse ja kokkupaneku ning ehitusjärelevalve alal. Ettevõte valmistab ja paigaldab ka igat liiki terasest konstruktsioone nii tööstuslike tootmis- ja ärihoonete kui ka elumajade ehitamiseks, profileeritud või plastifitseeritud lehtmetallist paneelsüsteeme, elektri- ja automaatika-, kütte-, jahutus- ja õhu konditsioonimisseadmeid, tooteid veevarustus- ja kanalisatsioonirajatistele, horisontaalseid ja vertikaalseid mahuteid ja paake, tehnoloogilisi seadmeid tootmisprotsessidele tööstuses ning kütuse ja naftatöötlemis-, destilleerimis-, ladustamis- ja käsitlemisseadmeid koos ööpäev läbi osutatavate tehniliste teenustega. Toodanguprogrammi kuuluvad metallist kaablirennid ning vooluringide ja elektripaigaldiste koosseisu kuuluvad, igati nõuetele vastavad elemendid. Toodangu tervikliku paigaldamise ja järelevalve valdkonnas ettevõttel on kasutuses kaasaegsete seadmete ja kohandatud autokraanade jne oma laialdane masinapark.[1]
2010. aastal hakkas Aktiva esimesena tootma päikeseenergiast elektrit tootvaid fotoelektrilisi kollektoreid, luues samuti nn päikesekollektorite kohalemonteerimise tehnilise dokumentatsiooni. Idee päikese energiaga kui taastuva ja keskkonnahoidliku "rohelise" energiaga seotud majanduslikult ratsionaalse lahendusega elektritoodangust tuli Štipi ettevõttelt ”Mavis”.[2]