Alandus

 See artikkel räägib alandustundest; hüdroloogia mõiste kohta vaata artiklit Depressioon (hüdroloogia)

Alandus on uhkuse vähendamine, millega võib kaasneda häbi või alluva positsioon. See on emotsioon, mida tunneb inimene, kelle sotsiaalne staatus on just vähenenud.[1] See võib tulla läbi hirmutamise, füüsilise või vaimse väärkohtlemise või pettuse või piinlikkustunde tekkimine inimesel, kes on hakkama saanud kas sotsiaalselt ja juriidiliselt lubamatu teoga. Arvestades, et alandlikkuse põhimõte on ego alandamine, peab alandusega olema seotud teised inimesed, kas kaudselt või vabatahtlikult. 

Alandus on praegu aktiivne teadustöö teema ja seda nähakse kui olulist kuid keerulist liikumapanevat jõudu inimese suhtlemises, millel on mõju nii intrapersonaalsel, inimsuhete -, institutsioonilisel ja rahvusvahelisel tasandil.[2]

Psühholoogiline mõju

[muuda | muuda lähteteksti]

Isik, keda on korduvalt alandatud, võib kannatada depressiooni all, omada enesetapumõtteid ja erinevaid ärevuse staadiumeid nagu post-traumaatiline stress. Staatuse kaotamine, näiteks töö kaotamine või sildistamine (kas valesti või õigesti) seksuaalkurjategijana, võib põhjustada inimeste võimetust normaalselt käituda. Alandatud inimesed võisid olla provotseeritud ja ihata kättemaksu. Mõned inimesed võivad tunda end väärtusetu, lootusetu ja abituna, kaotada reaalsustaju ja sooritada enesetappu.[3]

Karistamine ja ülekuulamistaktika

[muuda | muuda lähteteksti]

Ühe isiku teise poolt alandamist kasutatakse tihtipeale et oma ülemvõimu kinnistada ja on levinum rõhumise või kuritarvitus, mida kasutatakse politsei, sõjaväe või vangla kontekstis juriidilises tegevuses, kas ülekuulamisel või ebaseaduslikul piinamisel. Paljud nüüdseks vananenud avalikud karistused olid tahtlikult mõeldud selleks, et olla alandavad, näiteks kurjategijate sulgedega katmine, häbipost, häbimärgistamine (stigma), mis tähendab, et inimese teost tehakse näidisprotsess, et see oleks hoiatuseks teistele.  

Mõned USA osariigid on katsetanud seadusrikkujate alandamist või häbistmist, avaldades nende nime koos kuriteoga (näiteks: joobes juhtimine).

Alanduse tekitamise viisid

[muuda | muuda lähteteksti]

Alanduse tekitamiseks ei pea tingimata kasutama vägivalda või aktiivset tegevust. Alandada saab ka passiivselt. Näiteks läbi inimese ignoreerimise, võtta talt ära mingi õigus või privileeg. Inimest saab alandada läbi maha jätmise, väärkohtlemise, reetmise või kasutada teda kui vahendit millegi saavutamiseks. Immanuel Kant väitis, et tulenevalt inimese vabast tahtest on inimestes moraalne mõõde, mis tagab meile väärikuse ja õiguse saada eetilise kohtlemise osaliseks. Et kedagi alandada, tuleb teda kohelda mitte tema vääriliselt ja eitada teda ennast kogu tema inimlikkuses.[4]

  1. Burton, Neel.
  2. Lindner, Evelin, Making Enemies: Humiliation and International Conflict.
  3. Torres, Walter J.; Bergner, Raymond M. (juuni 2010). "Humiliation: Its Nature and Consequences". Journal of the American Academy of Psychiatry and the Law. AAPL. 38. Vaadatud 11. mai 2016.
  4. Burton, Neel (august 2014). "The Psychology of Humiliation". Psychology today.