Alanta | |||||
---|---|---|---|---|---|
| |||||
| |||||
Elanikke: 348 (2011)[1] | |||||
| |||||
Koordinaadid: 55° 21′ N, 25° 18′ E | |||||
Alanta (ka Alunta) on alev (endine linn) Leedus Molėtai rajoonis, Alanta valla halduskeskus. Alev asub Molėtaist 15 kilomeetrit loodes paigas, kus Alanta jõgi Virintasse suubub.
Alantas on keskkool, postkontor ja raamatukogu. Haridust annavad ka tehnoloogia- ja kaubanduskool. Vaatamisväärsusteks on 1912. aastal valminud katoliku kirik ja Alanta mõisa hoonetekompleks. Mõisas on rahvakunsti muuseum, mille juures on ka tehnoloogia- ja kaubanduskooli osakond. Kiriku juures asub sakraalesemete muuseum, lisaks asub alevis kunstniku ja muusiku Mykolas Šeduikise muuseum. Säilinud on puidust sünagoogihoone.[2]
|
|
Alantat on esmamainitud 1436. aastal, mil Žygimantas Kęstutaitis selle Kristinas Astikasele andis. 1504. aastal rajati sinna katoliku kirik. 1581. aastal andis Stefan Batory asula Liivi sõjas ungarlaste vägesid juhatanud Gáspár Bekesile. Samal aastal läks sealne kirik protestantide valdusse, olles protestantlik kirik kuni XVII sajandini.
XVIII sajandil hakkas Alantas tegutsema kihelkonnakool, mis suleti jaanuariülestõusu järel. Järgmisel aastal avati seal riiklik kool. Tsaariajal oli alevi venekeelne nimekuju Ованта.[3] XIX sajandil asusid Alantasse elama juudid.
1919. aastal toimus Alanta all lahing Punaarmee ja Poola vägede vahel. 1930. aastal rajati Alantasse meierei.[4] Nii Teise maailmasõja ajal kui ka sõja järel tegutsesid Alanta ümbruskonnas Leedu metsavennad. Augustis 1941 hukati Alantas elanud juudid, kokku 30 perekonda.[5]
2017. aastal liideti Alantaga kõrval asunud Naujasodise küla.
Naujasodis on endine küla, mis kujunes 1853. aastal Tadas Pac-Pomarneckise rajatud Alanta mõisakompleksi juurde. Nõukogude perioodil ehitati asula välja kui kohaliku sovhoostehnikumi keskasula.[6]
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Alanta |