Albert Razin (udmurdi keeles Альберт Разин; 12. juuni 1940 Kuzjõmgurt – 10. september 2019 Ižkar) oli udmurdi sotsioloog, rahvusliku liikumise aktivist ja ühiskonnategelane. Ta süütas end põlema protestiks Venemaa keelepoliitika vastu.
Razin oli teaduste kandidaat, dotsent ja Udmurdi Vabariigi teeneline teadlane. Tema eestvedamisel viidi 1991. aastal läbi Udmurdi Rahva I kongress.[1] 1994. aastal asutas ta udmurdi kultuuri ühingu "Demen".[2] Ta oli üle kümne raamatu ja üle 200 teadusartikli autor.[3]
Juunis 2018 oli ta üks paljudest, kes kirjutas alla avalikule kirjale, millega tauniti seaduseparandusi, millega lõpetati peale vene keele teiste keelte kohustuslik õpe üldhariduskoolides.[4]
Razin oli Udmurdi Riikliku Ülikooli rahvussuhete laboratooriumi üks rajajatest. 1992. aastal osales ta Udmurdi Riikliku Ülikooli Inimese Instituudi loomises ja oli selle direktor.[1]
Razin oli Alnaši rajooni aukodanik.[3]
10. septembril 2019 kell 8.30 tuli Razin Udmurdi Vabariigi duuma ette koos kahe kaaslasega piketile, kus hoidis venekeelseid plakateid, millest ühel oli Rassul Hamzatovi luulerida "Ja kui homme minu keel kaob, olen ma valmis täna surema" ja teisel küsimus: "Kas mul on kodumaa?". Kell 9.45 valas ta end üle bensiiniga ja süütas põlema. Tema kaaslased püüdsid teda kustutada. Razin viidi kiirabiga haiglasse, kus ta kell 14.20 suri. Enne piketti oli ta saatnud duumasaadikutele 8-leheküljelise pöördumise, milles kritiseerib nende tegevust ning esitab ettepanekud, mida tuleb teha udmurdi keele päästmiseks.[5]
Razini ärasaatmine toimus 12. septembril Iževskis.[6]
Baškiiri luuletaja Güzäl Sitdiqova kirjutas Razini mälestuseks luuletuse.[7]