Alessandro Algardi

Leo XI hauakivi Püha Peetruse basiilikas Vatikanis

Alessandro Algardi (31. juuli 1595 – 10. juuni 1654) oli Itaalia kõrgbaroki skulptor, arhitekt ja joonestaja. Algardit peeti paavst Innocentius X ajal Rooma suurimaks portree- ja reljeefiskulptoriks.[1] Tema tähtsamad teosed on Püha Peetruse basiilikas asuvad Leo XI hauakivi ning reljeef "Püha paavst Leo ja Attila kohtumine".

Elulugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Noorpõlv ja looming

[muuda | muuda lähteteksti]

Algardi oli Bologna siidikaupmehe poeg. Ta õppis joonistamist Ludovico Carracci käe all Bolognas, kus rõhutati klassitsismi ja naturalismi tasakaalustamist maalikunstis[2]. Ta töötas mõnda aega skulptuuride restaureerijana Mantovas ja Roomas. 1625. aastal kolis Algardi Rooma, kus keskendus esimest korda kivist ja metallist skulptuuride kujundamisele[2]. Algul täitis Algardi seal kardinal Ludovico Ludovisi tellimusi, kes oli Roomas tuntud kunstikollektsionäär. Algardi esimene iseseisev töö oli aastal 1629, kui ta tegi krohvist skulptuurid pühast Johannesest ja neitsi Maarjast.[3]

Alessandro Algardit peetakse üheks vähestest barokkskulptoritest, kes tõusis Gian Lorenzo Bernini kõrval Roomas esile. Võrreldes Bernini teostega on Algardi looming rohkem mõjutatud antiikkunstist, õrnem, rahulikum ja vaoshoitum.[2] Väidetakse, et tegelikult ei pidanud Algardi ennast kunagi Berniniga võistlevaks. Paremuselt teiseks Rooma barokkskulptoriks hakati teda nimetama alles pärast tema surma.[3]

1630. aastal valmis skulptoril kardinal Giovanni Garcia Mellini marmorist hauakivi, mis asub Santa Maria del Popolo kirikus[2]. Skulptuuril on kujutatud kardinali vaatamas altari suunas, vasak käsi südamel ja parem käsi palveraamatul. Kardinali kehahoiakust õhkub siirast austust jumala vastu ning seda teost hinnatakse detailide ilmekuse ja rohkuse poolest.[3]

Algardi sai tuntuks oma elusuuruses skulptuuriga püha Philip Nerist, mis asub Roomas Santa Maria in Vallicella kirikus[3]. Püha Philip Neri oli 16. sajandil kristlik misjonär ning mitme katoliikliku kogukonna asutaja[4]. Püha Philip Nerit kujutatakse vaatamas lae poole, kuhu kunstnik Pietro da Cortona on maalinud "Arma Christi" ("Kristuse relvad"). Pühak osutab vasaku käega ingli käes olevale raamatule, kus on kirjas tsitaat evangeeliumist. Selle Algardi skulptuuri inspiratsiooniks peetakse Raffaeli altarimaali "Püha Cecilia ekstaas".[3]

Looming paavst Innocentius X ajal

[muuda | muuda lähteteksti]
Alessandro Algardi "Istuva paavsti kuju"

Algardi suurteosed valmisid paavst Innocentius X ajal, mil paavst eelistas Algardi skulptuure Gian Lorenzo Bernini omadele [2]. Kuigi Innocentius X ei olnud huvitatud kujutavast kunstist, järgis ta traditsiooni ja lasi Algardil teha endast mõned skulptuurid[5]. Aastatel 1645–1649 valmis pronksist istuv paavsti kuju, mis asub tänapäeval Roomas ühes Kapitooliumi muuseumis [6]. Algardi valmistas terrakotast, marmorist ja pronksist veel mitu paavsti paraadportreed. Paavsti portreedel kujutab Algardi paavsti kui mõtlikku, intelligentset ja tagasihoidlikku meest, andes täpselt edasi nii paavsti näoilmet kui ka riietust[5].

Aastatel 1634–1644 valmistas Algardi marmorist paavst Leo XI hauakivi, mis asub Vatikanis Püha Peetruse basiilikas. Paavst Leo XI kõrval võib näha allegoorilisi naisfiguure "Fortitude" ("Kindlus") ja "Generosity" ("Suuremeelsus"). Reljeefil kujutab skulptor Attila ja paavst Leo kohtumist Püha Peetruse kirikus. Reljeef kujutab stseeni, kus paavst pöördub Attilast eemale ning osutab Peetrusele ja Paulusele, kes on tulnud talle otsuse langetamisel appi.[7] Võrreldes Bernini teostega ei peeta seda nii teatraalseks, kuigi põhisündmused on dramaatiliselt edasi antud.[2]. Võrreldes teiste paavstide hauakividega, mis asuvad Püha Peetruse basiilikas, on Algardi looming kõige meeldejäävam oma dekoratiivsete elementide rohkuse poolest: näiteks paavsti pead ümbritsev pärg ja sarkofaagil kujutatud stseen. 18. sajandil hakati Leo XI hauakivi käsitlema klassitsistliku skulptuuri iseloomuliku näitena.

Paavst Leo XI sarkofaagil kujutatud stseen osutus menukaks ning paavst Innocentius X palus Algardilt samal teemal altarireljeefi. Aastatel 1646–1654 valmis Püha Peetruse basiilikas marmorreljeef "Püha Paavst Leo ja Attila kohtumine". Algardi eluajal polnud altarireljeefid populaarsed ning Algardi käsitlus lõi reljeefskulptuuri uue kontseptsiooni. Ta jaotas reljeefil tegevus kolmeks osaks: alumises osas on peategelased paavst Leo ja Attila, keskmises teisejärguline sõjavägi ning ülemises jumaliku jõudu esindavad apostlid. Skulptor on toonud paavst Leo ja Attila tasapinnast eemale, tehes peategelased ruumiliseks. Vähem tähtsad tegelased on tagaplaanil jäetud peaaegu eristamatuks, samal ajal kui olulist rolli mängivad apostlid on silmatorkavad. [3]

Kunstilised kõrvalepõiked

[muuda | muuda lähteteksti]

Tegelikult ulatus Algardi looming maali raamidest kuni arhitektuurielementide kavanditeni[2]. Koos Giovanni Francesco Grimaldiga projekteeris Algardi villa Doria Pamphili, mis kuulus Innocentius X perekonnale. Selle villa aias asuvad Algardi kujundatud "Venuse purskkaev" (Fontana di Venere) ja mõned bareljeefid [8].

Pärast Diego Velázquezega tutvumist (u 1650) pälvis Algardi teatud tähelepanu ka Hispaania õukonnas. Aranjuezi kuningapalee neli korstent ja aias asuv Neptuni purskkaev on Algardi looming[9].

Alessandro Algardi üks kuulsamaid õpilasi oli Ercole Ferrata[3], kelle tuntumad teosed on "Püha Emerentiana kividega surnuks loopimine" (Stoning of St Emerenziana) ja "Püha Agnese tulesurm" (St Agnes on the Pyre). [10]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ ""History of art"". Originaali arhiivikoopia seisuga 27.09.2007. Vaadatud 05.11.2022.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 "Britannica". Vaadatud 05.11.2022.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 Bruce Boucher (1998). Italian Baroque Sculpture. Thames & Hudson. Lk 53–55. 67–69, 120–123, 152–155.
  4. ↑ "catholic online". Vaadatud 22.11.2022.
  5. ↑ 5,0 5,1 "Cleveland art". Vaadatud 05.11.2022.
  6. ↑ "Rooma kapitooliumi muuseum". Vaadatud 05.11.2022.
  7. ↑ "st Peters basilica". Vaadatud 05.11.2022.
  8. ↑ "Villa Doria Pamphili". Vaadatud 05.11.2022.
  9. ↑ "Royal palace of Aranjuez". Vaadatud 05.11.2022.
  10. ↑ "Web Gallery of Art". Vaadatud 05.11.2022.