Alexander Lange Kielland (18. veebruar 1849 – 6. aprill 1906) oli üks tuntumaid Norra 19. sajandi kirjanikke.
Tema kuulsamate tööde hulka kuuluvad romaanid "Garman & Worse" (1880), "Skipper Worse" (1882) ja "Gift" (1883). Tuntud on ka tema lühijutud. Kiellandi nimetatakse üheks neljast Norra kirjanduse suurkujust (koos Henrik Ibseni, Bjørnstjerne Bjørnsoni ja Jonas Liega).
Kielland sündis Norras Stavangeris jõukas kaupmeheperekonnas.[1] Kuigi sündinud rikkas perekonnas, tundis ta siirast kiindumust inimeste vastu, kes ei olnud saanud taolist õnne kogeda. Ka tehaseomanikuna kohtles ta töölisi hästi. Kogu oma kirjanikuelu oli ta nõrgemate eestkõneleja ning kriitiline kogu ühiskonna vastu. Näiteks romaanis "Gift" ('mürk') ründab Kielland Norra haridussüsteemi, eriti õpetajate ladina keele lembust sel ajaperioodil. Teose esimeses pooles piinleb koolipoiss Marius oma akadeemilise andetuse tõttu ning teose kulminatsiooniks on hetk, kui poiss lamab oma surivoodil ning kordab aina ladina keele grammatikat.
1891. aastal määrati Kielland Stavangeri linnapeaks. 1902. aastast kuni surmani oli ta Møre og Romsdali maavanem.
Selle üle, miks Kielland oma kirjanikukarjääri nii vara lõpetas, on palju vaieldud. Arvatakse, et realistina leidis Kielland, et ta ei suuda tegeleda uusromantismi suundumustega Norra kirjanduses 19. sajandi lõpus. Tõenäolisem põhjus on keskendumine poliitilisele karjäärile. Tor Obrestadi koostatud Kiellandi biograafias tuuakse surma põhjusena välja rasvtõbi[2]. Kielland elas üle mitu südameatakki, võttis kaalus jõudsalt juurde ega suutnud taltsutada liigset söögiisu.
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Alexander Kielland |