Alland
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2023) |
 | Artiklis puuduvad viited. (Juuli 2023) |
| Alland | |
|---|---|
 | |
 Vapp
| |
Pindala: 68,7 km² (2018)[1]  | |
|
Elanikke: 2631 (1.01.2022) | |
|
| |
| Koordinaadid: 48° 4′ N, 16° 5′ E | |
 Asend Badeni ringkonnas | |
  |
Alland on turulinn (Marktgemeinde) Austrias Alam-Austria liidumaal Badeni ringkonnas.
See asub Alam-Austria Industrievierteli piirkonnas, umbes 20 km Austria pealinnast Viinist edelas. Alland asub Wienerwaldi mäestiku ja puhkeala orus. Valla territooriumil asub Mayerlingi küla koos jahimajaga, kus tänapäeval on karmeliitide klooster.
Tänapäevane vald moodustati 1972. aastal, kui liideti Alland ja Raisenmarkt; vallaosad on Alland, Glashütten, Groisbach, Innerer Kaltenbergerforst ja Äußerer Kaltenbergerforst, Mayerling, Pöllerhof, Raisenmarkt, Rohrbach, Schwechatbach, Weissenweg ning Windhaag. See on pindalalt suurim vald Badeni ringkonnas.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Lineaarkeraamika esemete arheoloogilised väljakaevamised näitavad, et org oli asustatud juba Neoliitikumis. Esimene kirik püstitati Allandis 8. sajandil.
.JPG)
1002. aastal läänistas Saksamaa kuningas Heinrich II suured valdused Allandi (tuletatud sõnast Adel, aristokraatlik maa) ümbruses kuni Triestingi jõeni Babenbergist Austria markkrahv Heinrich I-le. Püha Jüri ja Margareta kihelkonnakirikut on esmamainitud 1123. aastal. 1133. aastal rajas markkrahv Leopold III lähedale Heiligenkreuzi kloostri.
Alland jäi Babenbergi valitsejate valduseks pärast seda, kui nende mark Austria hertsogkonnaks ülendati, ja kohaks, kus 1249. aastal sündis viimane meessoost pärija, Babenbergi Gertrudi poeg, Austria Friedrich I. Friedrich aga ei suutnud oma nõuet kinnitada; temal ja ta sõbral Hohenstaufeni Konradinil löödi Napoli kuninga Charles I käsul 1268. aastal pea maha. Babenbergi pärusvaldused võttis üle Böömimaa kuningas Otakar II ja 1276. aastal hõivas need Habsburgist Saksamaa kuningas Rudolf I. Kihelkond liideti paavst Urbanus VI käsul 1386. aastal Heiligenkreuzi kloostriga.
Alates 1507. aastast Kottingbrunni isandate valduses olevaid maid laastasid Osmanite väed 1529. aasta Viini piiramise ajal ja uuesti 1683. aastal Viini lahingu käigus. Mayerlingi jahimaja, mis oli Heiligenkreuzi valdus alates 1550. aastast, omandas Austria ertshertsog Rudolf, Austria-Ungari kroonipärija, 1886. aastal. Kolm aastat hiljem toimus Mayerlingi juhtum, kui Rudolf ja tema armastatu end seal tapsid. Kohe pärast seda käskis Rudolfi isa, keiser Franz Joseph I muuta jahimaja kloostriks, mille ta andis karmeliitide nunnadele, et palvetada oma poja päästmise eest.
Alates fin de siècle'ist on Alland muudetud turismikuurordiks ja kuurortlinnaks, mis on lähedalasuva Viini elanike lemmik. Pärast Austria anšlussi Natsi-Saksamaasse saadeti Mayerlingi klooster laiali, nunnad saadeti välja ja ruumid muutusid seoses lähedalasuva Reichsautobahni ehitamisega sunnitöölaagriks. Teise maailmasõja lõpupäevil toimusid 4.–22. aprillil 1945 Allandi piirkonnas ägedad lahingud kindral Josef Dietrichi juhitud I SS tankikorpuse ja marssal Fjodor Tolbuhhini juhitud Punaarmee 6. kaardiväe tankiarmee vägede vahel.
Pärast sõda anti Mayerlingi klooster karmeliitidele tagasi ja hävinud hooned taastati. 1950. ja 1960. aastatel saavutas Alland taas populaarse sihtkoha staatuse ühepäevareisijatele Viinist ja pendeldajatele Viini. Vald ülendati 2002. aastal turulinnaks.
Tuntud inimesi
[muuda | muuda lähteteksti]- Friedrich I (1249–1268)
- Leopold Schrötter von Kristelli (1837–1908), sisearst ja larüngoloog, avas 1898. aastal Allandi kopsukliiniku