Alltöövõtja

Tööandja, töövõtja ja alltöövõtjate seoseid kirjeldav töövõtuahel

Alltöövõtja on allhanke korras tellijale toodet valmistav või teenust osutav isik või ettevõte, mis on sõlminud lepingu peatöövõtjaga kõigi või mõnede kohustuste täitmiseks tellija ja peatöövõtja vahel sõlmitud lepingust.

Alltöövõtja on isik, kes on palgatud liiderfirma või ka teise alltöövõtja poolt sooritama mõnda kindlat osa üldisest projektsist ja kellele osutatud teenuste eest antud projekti jaoks maksab tasu liiderfirma^[1]. Alltöövõtjate kasutamine on väga levinud ehitusel, mis on tüüpiline näide töövõtja ja alltöövõtja koostööst. Peatöövõtja vastutab ehituse õigeaegse valmimise ja kvaliteedi eest, samas võib peatöövõtja nõuda alltöövõtjalt töö ümbertegemist või lepingutrahvide tasumist kui alltöövõtja oma ülesannetega õigeaegselt toime ei tule. Peatöövõtja laseb enne hinnapakkumise tegemist alltöövõtjatel hinnata vastava töö maksumust ja teeb oma pakkumise arvestades kõigi alltöövõtjate ja ka enda kulutusi vastava töö jaoks^[2]. Alltöövõtjate kasutusvõimalused on väga laiad ja neid on võimalik jagada erinevatesse gruppidesse vastavalt nende tüübile või rollile tootmisahelas. Alltöövõtjate kasutamine on lisaks ehitusele väga levinud ka infotehnoloogias, toiduainetööstuses, rõivatööstuses ja mujalgi.

Alltöövõtjad palgatakse enamasti kulude või riskide vähendamiseks. Näiteks: kui suured kaubandusketid nagu Selver pakuvad omamärgi tooteid näiteks kohukesi, on nad vastava toote tellinud mõnelt teiselt ettevõttelt mitte ei tooda seda ise, kuna nii saab kohukese hinna madalamana hoida kui seda ise tehes, sest ei pea looma tootmiseks vastavaid tingimusi ega palkama vastavat tööjõudu. Kasutades alltöövõtjaid suudab töövõtja tagada parema kvaliteedi ja madalama riskiga töö kui antud tööd ise teostades. Tavaliselt sõlmib firma lepingu sama alltöövõtjaga, mis aitab kaasa töökvaliteedi paranemisele, lubades alltöövõtjal ühele alale spetsialiseeruda.

Eesti Riigihanke seadus

Eesti Riigihanke seaduses pole alltöövõtja õigusi ja kohustusi otseselt välja toodud ja enamreguleeritud on lepingulised küsimused.Enamik määratlusi reguleerib hanke võtnud firma või isiku ja alltöövõtja vahelisi suhteid, kuid seadus määrab ka selle, et kui hankija pole rahul alltöövõtja tehtud töö või mainega mingil põhjusel, võib hankija nõuda firmalt, kellelt ta töö tellis, alltöövõtja vallandamist.^[3]

Alltöövõtjad maailmamajanduses

Alltöövõtja ja temalt töö tellija ei pea asuma alati ühesriigis. Alltöövõtu tellimine teisest riigist on tellija jaoks põhjendatud kui vastavas riigis on oluliselt odavam tööjõud või on vajaliku tooraine hindmadalam. Kui tootmiselt säästetav pole piisav, et suurenenud transpordikulusid kompenseerida, siis eelistatakse ikkagi kallimat, kuid lähemal asuvat tootjat. Samuti tellitakse töö välisriigist kui kodumaal puudub vastav tehnoloogia antud töö tegemiseks või suudetakse seda mujal teha kvaliteetsemalt kui seda suudaksid kodumaised tootjad. Teiste riikide tootjate ja tellijate jaoks alltöövõtu tegemine on väga levinud mitmetes Aasia, Aafrika ja Lõuna- Ameerika riikides, mida eelistatakse eelkõige odava tööjõu ja tootmiskulude tõttu. Odavalt tootjalt toote tellimine hoiab hinna madalal ning mõjutab seeläbi ka kohaliku tootjat, kes taolise hinnaga antud toodet toota ei suuda.

Alltöövõtjad töövõtu ahelas

Kuigi alltöövõtjaid peetakse enamasti mingi konkreetse ülesande sooritajateks võivad nad täita ka teistsuguseid ülesandeid:

• Kohalik integreerija: firma, mis suudab pakkuda lisatootmismahtu oma suhete kaudu teiste sama paikkonna firmadega. Sõltuvalt turusituatsioonist võivad kohalikud integraatorid võtta peremehe rolli erinevate ülesannete täitmisel varustamisvõrgustikus, võttes vahel üle isegi reklaaminduse või otsides tööstusharudele laiemaid turuvõimalusi ning toimides seeläbi kui lõpptootjad.
• Ekspordibaas: firmad, mis toimivad kui väravad ligipääsuks kohalikule tehnoloogilisele piirkonnale. Sellised alltöövõtjad pakuvad paremaid teadmisi kohalikest varustajatest. Sellist ühendavat rolli näeb kõige enam erialalise alltöövõtu või süsteemi tarvikute juures, läbi mille alltöövõtja lisab teadmisi lõpptarbija tootele. Ekspordibaasi alltöövõtja kasutab ära suhteid klientidega, et juhtida suhteid teiste alltöövõtjatega oma piirkonnas. Sageli koordineerivad nad kohalike varustajate võrgustiku tegevust.
• Impordibaas: need firmad esindavad kliendi jaoks väravat rahvusvahelistele ressursside või oskuste juurde. Erinevalt kohalikest integraatoritest sõltuvad need firmad spetsiifilise tehnoloogia esindamisest kohalikele tarbijatele. Alltöövõtja oluline oskus on ette näha nõudluse kõikumist ja tegeleda nendega aegsasti, kas siis läbi infovahetuse oma alltöövõtjatega või hoides suuremat laovaru.
• Rahvusvaheline ettevõtja: tihti on sellised firmad välja arenenud kas ekspordi- või impordibaasist, kui nende poolt varustatavad vahendid ja nende ostjad on muutunud rahvusvahelisteks. Tegu on ebakindla positsiooniga, kuna nii tootjad kui tarbijad survestavad vahendajat turu või siis tootmise suurendamiseks. Sellistelt firmadelt oodatakse taolise nõudluse vahendamise võimekust globaalsel skaalal.
• Globaalne integraator: alltöövõtjate hübriid, mis vastutab kõigi ühenduste eest rahvusvahelises nõudlusketis. Globaalne integraator ühendab omavahel hajusalt paiknevad rahvusvahelised ostjad, alltöövõtjad, tootjad ja loob vajaliku logistilise infrastruktuuri, et vastavad tehingud ellu viia. Võrreldes teiste mainitud alltöövõtjatega on globaalne integraator heal positsioonil, et pidada oma huvides läbirääkimisi ostjate ja teiste alltöövõtjatega.^[4]

Sõna päritolu

Sõna "alltöövõtja" on tulnud eesti keelde ilmselt saksakeelsest sõnast subunternehmen või ingliskeelsest sõnast subcontractor. Nii saksa- kui ka ingliskeelne sõna on pärit ladina keelest, kus sub tähendab 'all'. Nii sümboliseerivad sõnad hierarhilist jaotust tööahelas. Sõna sub-contract pärineb aastast 1817 ja subcontractor aastast 1842.^[5]

Viited

1. The Free Dictionary, viimati külastatud 29.04.2014. http://legal-dictionary.thefreedictionary.com/Subcontractor
2. Subcontractor The Free Dictionary (vaadatud 29.04.2014)
3. Riigihanke seadus Riigi Teataja (vaadatud 30.04.2014)
4. Dicken, Peter: "Global Shift. Mapping the Changing Contours of the World Economy". The Guilford Press, New York, 2011, lk 148-149
5. Subcontract Online Etymology Dictionary (vaadatud 31.04.2014)