Anahoreedid

Anahoreedid on erakud, kelle elukorraldus sai alguse varakristluse ajal.

Erinevalt täielikus üksinduses elanud esimestest kristlikest erakutest, eremiitidest, koondusid anahoreedid väikestesse kogukondadesse, mida juhtisid tavaliselt autoriteetsed isikud ehk Isad. Tuntuimaks anahoreetide juhiks võiks pidada Antonios Suurt. Nende elukorraldus on siiski küllaltki eraklik, ühiselt korraldati elu vaid seoses välismaailmaga, millest nad eremiitidest erinevalt polnud täiesti ära lõigatud. Anahoreedid tegutsesid esialgu Põhja-Aafrikas. Nende liikumist peetakse kloostrikorralduse eelkäijaks. Hiljem levis anahoreetlus ka mujale ning segunes osaliselt üldise kloostrikorraldusega (näiteks kartuuslaste puhul).

Anahoreetlik eluviis on säilinud tänini õigeusus ja katoliikluses. Viimases on see korraldatud katoliku kiriku 1983. aastal vastu võetud kanoonilise seaduse järgi.