Anarhia omab rahvusvahelistes suhetes iseseisvat tähendust, kuna selle tähenduseks olev "valitsuse puudumine" on rahvusvahelises poliitikas tavaline olukord. Sellisena on anarhia üks rahvusvahelise süsteemi tunnuseid ning ei oma iseenesest ei positiivset ega negatiivset konnotatsiooni. Tegemist on lähtekohaga rahvusvaheliste suhete analüüsiks.
Leidub autoreid, kelle arvates tuleneb rahvusvaheliste suhete anarhilisusest igasugune rahvusriigist kõrgemate institutsioonide, reeglite või normide puudumine. Väidetakse, et rahvusvaheline kogukond on lakkamatult "loodusolukorras", kus valitseb "kõikide sõda kõikide vastu". (Vt Thomas Hobbes.)
Realistlikud teooriad rahvusvahelistes suhetes väidavad tavaliselt, et anarhia ei välista korda või rahvusvahelise ühis- ega kogukonna võimalikkust. Realistid ei pea asjakohaseks väidet, et rahvusvaheline kord peaks moodustuma analoogselt riigisisese korraga (siseriiklik analoogia).
Idealistlikud ja liberalistlikud teooriad väidavad vastupidi realistlikele, et anarhia ei ühildu korra ja kogukonna ideaalidega ning nende saavutamine on võimalik üksnes anarhia asendamisel mingisuguse valitsemisega. Riiklikud institutsioonid nagu parlament, kohtud jne tuleb mingil viisil taasesitada rahvusvahelises sfääris. (Vaata Immanuel Kanti Zum Ewigen Frieden)