Andresepäev

Apostel Andreas Kreeka ikoonil (20. sajandi lõpp)
Poola kunstniku Henryk Siemiradzki maal "Noc św. Andrzeja - Wróżbita" (1867) kirjeldab armsama ennustamist andresepäeva ööl

Andresepäev (ka Andrusepäev) on 30. november, apostel Andrease mälestuspäev ja eesti rahvakalendri tähtpäev.[1]

Eestis polnud andresepäev kuigi eriline püha. Šotimaal on andresepäev seevastu rahvuspüha, kuna Andreas on Šotimaa kaitsepühak. Ka Šotimaa lippu (valge diagonaalrist sinisel taustal) nimetatakse püha Andrease lipuks. Pühaku nime kandvas Saint Andrewsi linnas toimub andresepäeva puhul nädalapikkune festival ning Edinburghi lossis lastakse rahvas andresepäeval tasuta vaatama Šoti kuningate kroonimiskivi ehk Scone'i kivi.[2]

Andresepäev on riigipüha ka Rumeenias. Andreas on lisaks Šotimaale ka Kreeka, Rumeenia, Venemaa, Ukraina, Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhaadi ja Barbadosel asuva St Andrew' haldusüksuse kaitsepühak.[viide?]

Paljudes maades on andresepäev kirikuaasta alguse maksupäev. Nii Lääne-Euroopas kui ka Venemaal, Valgevenes ja Ukrainas pöörduti püha Andrease poole abielu ja lastesaamise asjus, samuti paluti temalt kaitset haiguste vastu. Tüdrukud ennustasid sel päeval tulevast abikaasat, samuti valati tina (mis on Eestis tavaks vana-aastaõhtul). Andrease rist pidi kaitsma välgu eest, jõulukuud on mitmel pool kutsutud Andrease kuuks.[viide?] Venemaal ennustati sel päeval ilma jääaluse vee häält kuulates.[3]

20. sajandi teisest poolest tuntakse andresepäeva advendiaja algusena. Aastatuhande vahetusel levis Eestisse Skandinaavia komme panna sel puhul aknale küünlaid. Andresepäeval võivad lapsed avada esimese luugi advendikalendris, kus iga päeva luugi taga ootab maiustus. Algselt tehti taolisi kalendreid ise, tänapäeval kasutatakse poest ostetud advendikalendreid.[1]

Eesti rahvakombed

[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäeval on andresepäev Eestis märksa vähem tuntud, kui mardi- ja kadripäev, samas oli andresepäeval vanasti kombeks samamoodi santimas käia, kui mardi- ja kadripäeviti. Andreseks käisid maskeeritud või tahmaste nägudega mehed, kes laulsid mardi- ja kadrilaule refrääniga "Andres, Andres" ja said selle eest kinke.[1]

Sarnaselt Lääne-Euroopaga (ehkki mitte nii sageli) ennustati ka Eestis andresepäeval tulevast armsamat (nagu paljudel teistelgi talve- ja kevadepäevadel). Et teda unes näha, kasutati mitmeid abinõusid: lausuti sõnu "Eos, Meos, püha Andres, näita mulle mu südame armukest", puistates voodi ette viljateri või linaseemneid; söödi soolast; jäeti pestud nägu kuivatamata; pandi vastassoo rõivisse; padja alla asetati poolik õun jms.[1]

Andresepäeval lõppes kadripäeva aegne sula ning saabus talvepakane. Sel puhul oli kombeks teha öö läbi tuld.[1]

Jõuluaja alguse kohta andresepäeval käis salm: "Andres aus mees annab jõulud, Toomas toores mees toob jõulud, Peeter pitk mees peab jõulud."[4]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 "Andresepäev - 30. november" Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasis Berta (vaadatud 4. veebruaril 2013)
  2. ↑ "ANDRESEPÄEV (St Andrew's Day)" Eesti Šoti Kultuuriseltsi kodulehel (vaadatud 6. novembril 2016)
  3. ↑ Полуянов И. Д. Деревенские святцы / Научный редактор И. А. Кузьмин. — М.: Технологическая школа бизнеса, 1998
  4. ↑ Andresepäev[alaline kõdulink] EELK Kaarli koguduse kodulehel (vaadatud 4. veebruaril 2013)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]