Ants Piip

Ants Piip
Eesti peaminister
Ametiaeg 26. oktoober 1920 – 20. detsember 1920
Eelnev	Jaan Tõnisson
Järgnev	Konstantin Päts (riigivanem)
Eesti sõjaminister
Ametiaeg 26. oktoober 1920 – 25. jaanuar 1921
Eelnev	Aleksander Tõnisson
Järgnev	Jaan Soots
Eesti riigivanem
Ametiaeg 21. detsember 1920 – 25. jaanuar 1921
Eelnev	Ametikoht loodi
Järgnev	Konstantin Päts
Eesti välisminister
Ametiaeg 25. jaanuar 1921 – 20. oktoober 1922
Eelnev	Otto Strandman
Järgnev	Aleksander Hellat
Eesti välisminister
Ametiaeg 15. detsember 1925 – 23. juuli 1926
Eelnev	Ado Birk
Järgnev	Friedrich Akel
Eesti välisminister
Ametiaeg 18. mai 1933 – 21. oktoober 1933
Eelnev	August Rei
Järgnev	Julius Seljamaa
Eesti välisminister
Ametiaeg 12. oktoober 1939 – 21. juuni 1940
Eelnev	Karl Selter
Järgnev	August Rei (eksiilis)
Isikuandmed
Sünniaeg	28. veebruar 1884 Tuhalaane, Viljandimaa, Liivimaa kubermang, Venemaa Keisririik
Surmaaeg	1. oktoober 1942 Nõrobi vangla, Nõrobi rajoon, Molotovi oblast, Nõukogude Liit
Erakond	Eesti Tööerakond
Alma mater	Peterburi Riiklik Ülikool Berliini Ülikool
Tunnustus	Loend

Ants Piip VR III/1 (28. veebruar 1884 Anikatsi, Tuhalaane vald, Viljandimaa – 1. oktoober 1942 Nõroblagi vangilaager, Molotovi oblast) oli Eesti poliitik, diplomaat ja õigusteadlane.

Ta oli Eesti Vabariigi viies peaminister (26. oktoobrist kuni 20. detsembrini 1920) ja esimene riigivanem (21. detsembrist 1920 kuni 25. jaanuarini 1921).

Elukäik

Nikolai Maimu, Ants Piibu ja Jüri Uluotsa mälestustahvel Tartu Ülikooli peahoones, september 2011

Ants Piip õppis Tuhalaane õigeusu kihelkonnakoolis ja lõpetas 1903. aastal Kuldīga Õpetajate Seminari. 1903–1905 oli ta kösterkooliõpetaja Alūksnes, 1905–1906 õpetaja Kuressaare Nikolai õigeusu kihelkonnakoolis, 1906–1912 Kuressaare merekoolis, 1913–1915 Peterburi Jansoni kaubanduskoolis. Ta lõpetas eksternina Kuressaares gümnaasiumi, 1908–1913 õppis Peterburi Ülikooli õigusteaduskonnas, täiendas end 1912 Berliini Ülikoolis, 1913–1916 oli Peterburi Ülikooli teaduslik stipendiaat. 1917 oli ta Peterburi Ülikooli eradotsent ja Vene siseministeeriumi rahvuste departemangu ametnik, 1916–1917 sõjaväeametnikuna Vene kohtuministeeriumi kohtute peavalitsuse teenistuses.

1917–1919 oli Ants Piip Eesti välisdelegatsiooni liige Peterburis ja Londonis, osales Pariisi rahukonverentsil. 1919 oli ta välisministri abi, 1919–1920 Eesti delegatsiooni liige Tartu rahu rahuläbirääkimistel, 1920 Eesti esindaja Suurbritannias, 1920–1921 riigivanemana Ants Piibu valitsuses ka sõjaminister, 1921–1922, 1925–1926, 1933 ja 1939–1940 välisminister, 1923–1925 Eesti saadik Ameerika Ühendriikides. 1917–1918 oli ta Maanõukogu, 1919–1920 Asutava Kogu, 1920–1923 I Riigikogu ja 1938–1940 I Riigivolikogu liige.

1906–1907 oli ta Kuressaare ajalehe Hääl toimetaja, 1923 Vaba Maa peatoimetaja. 1914–1923 oli ta vandeadvokaadi abi, 1923–1940 vandeadvokaat, 1919–1924 Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professori kohusetäitja, 1924–1940 korraline professor, 1930–1939 ülikooli akadeemilise kohtu esimees, 1932 California Ülikooli külalisõppejõud, 1930–1940 Tartu linnavolikogu liige (1939. aasta valimistel sai ta kandidaatidest enim hääli), 1935–1938 juhataja.

Kuulus Eesti Vabariigi delegatsiooni 28. septembril 1939 sõlmitud vastastikuse abistamise pakti läbirääkimistel.

Ta oli Kuressaare Laenu ja Hoiu Ühisuse asutajaid, Saaremaa Õpetajate Liidu ja Eesti Lastekaitse Ühingu esimees, 1922–1940 Rahvasteliidu Eesti Ühingu (1937–1940 Välissuhete Ühing) esimees, 1929–1940 Tartu Prantsuse Teadusliku Instituudi president, 1929–1940 Paneuroopa Ühingu esimees, 1930–1938 Noorte Kotkaste peavanema abi, 1932–1940 Eesti-Läti Ühingu, 1932–1940 Akadeemilise Õigusteaduse Ühingu, 1935–1937 Balti Riikide Koostööbüroo, 1937–1940 Rahvusvahelise Vaimse Koostöö Komisjoni Eesti Komitee esimees, 1929–1940 Soome–Põhja-Ameerika Ühendriikide, 1930–1940 Eesti–Põhja-Ameerika Ühendriikide lepituskomisjonide liige, 1938–1940 Kreeka–Põhja-Ameerika Ühendriikide lepituskomisjoni esimees. Olnud OÜ Vaba Maa ja Tartu Panga juhatuse liige, 1935– 5. mai 1938 Töötülide lahendamise komisjoni esimees.

1940. aasta Riigivolikogu valimistel Piip oli Eesti Töötava Rahva Liidu vastaskandidaat Viljandi 64. valimisringkonnas.^[1]

NKVD vangistas Ants Piibu 30. juunil 1941. Ta suri vanglas.

Ants Piibu valitsus (26. oktoober 1920 – 25. jaanuar 1921)

 Pikemalt artiklis Ants Piibu valitsus

• Ants Piip – peaminister (kuni 20. detsembrini 1920), riigivanem (alates 21. detsembrist 1920), sõjaminister ja välisministri kohusetäitja (alates 14. jaanuarist 1921)
• Otto Strandman (kuni 14. jaanuarini 1921 – välisminister ja kohtuminister
• Lui Olesk – töö- ja hoolekandeminister ja siseminister
• Juhan Kukk – kaubandus-tööstusminister ja teedeminister
• Kaarel Baars – rahaminister ja kohtuministri kohusetäitja (alates 14. jaanuarist 1921)
• Jüri Annusson – haridusminister
• Theodor Pool – põllutööminister
• Peet Johanson – toitlusminister

Teoseid

Töid põhiseadus-, rahvusvahelise ja kaubandusõiguse alalt.

• "Rahwuswaheline eraõigus : Tartu Ülikool, 1923. a. I semestri loengute kokkuwõte" (1923)
• "Rahvusvaheline mereõigus : mereväeohvitseridele peetud loengute kokkuvõte" (1926)
• "Rahvusvahelise õiguse süsteem" (1927)
• "Nüüdne maailmapoliitika ja Eesti : sissejuhatus politikasse" (1932)
• "Tormine aasta : ülevaade Eesti välispoliitika esiajast 1917.-1918. aastal dokumentides ja mälestusis" (1934)
• "Rahvusvaheline õigus". Tartu: Akadeemilise Kooperatiivi Kirjastus 1936
• "Konkursiõigus" / A. Piibu loengute autoriseeritud konspekt (1937)
• "Võitluses vabaduse eest 20. a. tagasi: isiklikke mälestusi" (1938)
• "Kaubandusõigus ja -protsess". Tartu: Akadeemilise Kooperatiivi Kirjastus 1939
• "Õiguse jõud" (artiklite kogumik). Koostanud ja eessõna: Priidu Pärna. Sari "Eesti mõttelugu" nr 77, Tartu, Ilmamaa 2007, 520 lk

Tunnustus

• 1920 – Vabadusristi III liigi 1. järk
• Gregorius Suure ordu suurrist^[2]
• 1932 – Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk
• 1932 – Venemaal kahjukannatanute ühingu auliige
• 1934 – Kotkaristi I klassi teenetemärk
• 1939 – Tuhalaane valla aukodanik^[3]
• 1940 – Valgetähe I klassi teenetemärk

Isiklikku

Okeanograaf Ants Tõnis Piip oli tema poeg.

Viited

1. Teataja, nr 79, 10.07. 1940 a., 1 lk.
2. Paavsti aumärk välisminister prof. A. Piibule. Rahvaleht, 26. aprill 1940, nr 98, lk 3
3. Prof. A. Piip Tuhalaane aukodanikuks. Rahvaleht, 21. märts 1939, nr 68, lk 3

Kirjandus

• Ants Piip ; koostaja Priidu Pärna "Õiguse jõud". Tartu : Ilmamaa. ISBN 9789985772300
• Liivi Aarma, Heino Arumäe. "Ants Piip – rahvusvaheline mees". Tallinn : Argo. 2024. ISBN 978991670445
• Tõnu Põder. "Kompromissikuningas". Edasi, 28. veebruar ja 1. märts 1989
• Bruno Pao. "Ants Piip ja Kuressaare". – Saaremaa Muuseumi kaheaastaraamat 1995
• Ülikooli esindajaks rahvuskogu teise kotta prof. A. Piip. Uus Eesti, 9. detsember 1936, nr 334, lk 1
• Peeter Järvelaid. Monoloog: Jaan Poska ja tema õpetaja Carl M.Bergbohm. // Jaan Poska oma ja meie ajas. Tallinn 2010, lk 394–398. ISBN 978-9949-21-171-5
• Peeter Järvelaid. Monoloog: Tartu rahu Euroopa õigusajaloos. // Jaan Poska oma ja meie ajas. Tallinn 2010, lk 511–512. ISBN 978-9949-21-171-5
• Peeter Järvelaid. Kultuurrahvaks olemise kultuur. – Pärnu Postimees, 14. august 2010, lk 11

Välislingid

• Ants Piip Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
• ANTS PIIBU PÄEV. 100 AASTAT EESTI VASTUVÕTMISEST RAHVASTELIITU. 1. oktoobri 2021 konverentsi salvestised
• Ants Piibu maja

Eelnev Jaan Tõnisson	Eesti peaminister 26. oktoober – 21. detsember 1920	Järgnev Riigivanem
Eelnev Aleksander Tõnisson	Eesti sõjaminister 26. oktoober 1920 – 25. jaanuar 1921	Järgnev Jaan Soots
Eelnev -	Eesti riigivanem 21. detsember 1920 – 25. jaanuar 1921	Järgnev Konstantin Päts
Eelnev Otto Strandman	Eesti välisminister 25. jaanuar 1921 – 20. oktoober 1922	Järgnev Aleksander Hellat
Eelnev Ado Birk	Eesti välisminister 15. detsember 1925 – 23. juuli 1926	Järgnev Friedrich Akel
Eelnev August Rei	Eesti välisminister 18. mai – 21. oktoober 1933	Järgnev Julius Seljamaa
Eelnev Karl Selter	Eesti välisminister 12. oktoober 1939 – 21. juuni 1940	Järgnev August Rei (eksiilis)