Apollonia (Illüüria)

Apollonia varemed

Apollonia (vanakreeka, koinee Ἀπολλωνία, ἡ; ladina keeles Apollonia; albaania Apollonia või Apolonia) oli Vana-Kreeka kaubanduskoloonia, millest kujunes iseseisev polis ja hiljem Rooma impeeriumi linn Lõuna-Illüürias klassikalisel antiikajal. See asus Aoös/Vjosë jõe paremal kaldal, umbes 10 km kaugusel Aadria mere idarannikust.[1] Selle varemed asuvad Albaanias Fieri maakonnas Pojani küla lähedal.

Apollonia asutasid umbes 600 eKr Vana-Kreeka kolonistid Korinthosest ja võib-olla ka Korkyrast kauplemiskohane kohalike illüürlaste[2] kutsel suuremalt jaolt maha jäetud rannikualal. See oli võib-olla kõige olulisem paljudest klassikalistest Apollonia-nimelistest linnadest. Korinthose koloniaalpoliitika näib olevat olnud suhteliselt liberaalne ja keskendunud rohkem ressursside kaevandamisele, et toetada kasvavat Korinthose elanikkonda, mitte kohaliku illüüria elanikkonna ekspluateerimisele või väljasaatmisele.[3] Apollonia saavutas järk-järgult poliitilise iseseisvuse Korinthosest ning muutus oligarhilise süsteemiga poliseks. Aristotelese sõnul valitses Apollonia oligarhias kohaliku illüüria elanikkonna üle väike kreeka eliitklass, mis suuresti põlvnes algsetest kolonistidest.[4]

Apollonia õitses Rooma ajastul. 2. sajandist eKr sai sellest Rooma armee oluline sõjaline peatuspaik.[5] Seal tegutsesid ka mainekas filosoofiakoolkond ja heal tasemel kultuurikeskus; vabariikliku perioodi lõpuks sai sellest oluline kreeka keele õppimise keskus. Apollonia maine meelitas sinna õppureid impeeriumi muudestki osadest, nii õppis seal näiteks Augustus, kellest sai esimene Rooma keiser.[6][5] Linna tähtsus hakkas hääbuma 3. sajandil pKr, kui sadam maavärina tagajärjel muda täis valgus. Linn jäeti maha 4. sajandil pKr.[7]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Wilkes 1995; Wilson 2006; Chamoux 2003; McIlvaine jt 2013; Kyle, Schepartz & Larsen 2016; Piccinini 2019.
  2. ↑ Wilkes 1995, lk 112; Picard 2013, lk 80; Stallo 2007, lk 19; McIlvaine jt 2013, lk 2; Kyle, Schepartz & Larsen 2016.
  3. ↑ Kyle, Schepartz & Larsen 2016
  4. ↑ McIlvaine jt 2013, lk 2; Wright 2016, lk 26
  5. ↑ 5,0 5,1 Stocker, 2009, p. 5-6: "In the 2nd century B.C., Apollonia became an important military staging ground and by the end of the Roman Republican period the city had become a major center of Greek learning. Its reputation in this regard was such that the young Octavian was studying there when, in 44 B.C., he learned that Julius Caesar had died, naming him heir"
  6. ↑ Piccinini 2019, lk 224.
  7. ↑ Kyle, Schepartz & Larsen 2016, lk 1071

Allikad

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Chamoux, François (2003). Hellenistic Civilization. Oxford, United Kingdom: Blackwell Publishing. ISBN 0-631-22242-1.
  • McIlvaine, Britney Kyle; Schepartz, Lynne A.; Larsen, Clark Spencer; Sciulli, Paul W. (2013). "Evidence for Long-Term Migration on the Balkan Peninsula Using Dental and Cranial Nonmetric Data: Early Interaction Between Corinth (Greece) and its Colony at Apollonia (Albania)". American Journal of Physical Anthropology. Wiley Periodicals. 153 (2): 236–248. DOI:10.1002/ajpa.22425. PMID 24227263.
  • Kyle, B.; Schepartz, L. A.; Larsen, C. S. (2016). "Mother City and Colony: Bioarchaeological Evidence of Stress and Impacts of Corinthian Colonisation at Apollonia, Albania". International Journal of Osteoarchaeology. John Wiley & Sons, Ltd. 26 (6): 1067–1077. DOI:10.1002/oa.2519.
  • Picard, Olivier (2013). "Ilirët, kolonitë greke, monedhat dhe lufta". Iliria. 37: 79–97. DOI:10.3406/iliri.2013.2428.
  • Piccinini, Jessica (2019). "The Roman Agora of Apollonia in Illyria: A space for the Imperial Cult". Annuario della Scuola Archeologica di Atene e delle Missioni Italiane in Oriente (inglise). All'Insegna del Giglio. 97: 223–232. Vaadatud 18. detsembril 2020.
  • Stallo, Jennifer (2007). "Isotopic Study of Migration: Differentiating Locals and Non-Locals in Tumulus Burials from Apollonia, Albania". University of Cincinnati.
  • Wilkes, John (1995). The Illyrians. Oxford, United Kingdom: Blackwell Publishing. ISBN 0-631-19807-5.
  • Wilson, Nigel Guy (2006). Encyclopedia of Ancient Greece. New York, New York and Oxford, United Kingdom: Routledge (Taylor & Francis). ISBN 978-0-415-87396-3.
  • Wright, Jennifer (2016). "Greek Colonial Expansion: Impacts on Illyrian Physical Activities" (PDF). Colorado State University.