Areni-1 veiniköök

Sissepääs Areni-1 koobastesse

Areni-1 veiniköök on 6100 aasta vanune veiniköök, mis avastati 2007. aastal Areni-1 koopakompleksist Areni küla lähedalt Vajotsh Dzori maakonnast Armeeniast. Avastuse tegid Armeenia ja Iirimaa arheoloogid. Neid juhtisid Boris Gasparjan Armeenia Rahvuslikust Teaduste Akadeemiast ja Ron Pinhasi Corki Ülikoolist Iirimaal. Väljakaevamisi finantseerisid Gfoelleri fond (USA) ja Corki Ülikool. California Ülikool Los Angeleses liitus projektiga 2008. aastast ja on alates sellest osalenud finantseerimises koos National Geographic Societyga. Veiniköögi väljakaevamised lõppesid 2010. aastal.

Leid koosnes käärimisvaadist, viinamarjapressist, säilituspurkidest ja potikildudest. Leitud veinikööki peetakse vähemalt 1000 aastat vanemaks kui vanuselt teist teadaolevat veinikööki, mis leiti 1963. aastal Jordani Läänekaldalt.^[1][2][3]

Samast kohast leiti ka Areni-1 saabas.^[4]

Leiud

Väljakaevamised Areni-1-s algasid 2007. aastal ja kestsid 2010. aasta septembrini. Armeenia, Ameerika ja Iiri arheoloogid kaevasid välja suure ja hästi säilinud 60 sentimeetri sügavuse vaadi koos meetri pikkuse savist kausiga, mis oli kaetud malvidiniga.^[3] Lisaks leiti viinamarja seemneid, pressitud viinamarjade jääke, kuivatatud ploome, pähkleid ja kuivanud vääte. Iidsete haudade komplekti juurest leiti mitmeid jooginõusid, mis viitab, et kompleksi kasutati matusetseremooniate ja rituaalide läbiviimiseks.^[5][6] Koobas jäeti maha, kui selle lagi sisse varises. Orgaaniline materjal säilis tänu sellele, et see oli kaetud lambasõnnikuga. Lambasõnnik takistas seentel orgaanilise materjali lagundamist.^[1]

Panoraampilt Areni-1 Arpa jõe ääres

Analüüs

Veinipressi põhjast võetud proovide keemilise analüüsi esmased tulemused avaldati 2011. aasta jaanuaris ajakirjas Journal of Archaeological Science.^[7]

California Ülikooli Irvine'is läbi viidud botaaniline ja radiosüsiniku analüüsi järgi rajati Areni-1 veiniköök vahemikus 4100–4000 eKr ehk hilisel vaseajal. Areshiani arvates pressisid veinimeistrid viinamarju savikausis oma jalgadega. Mahl jooksis kausist vaati, kus see kääritati ja hiljem paigutati vein säilitamiseks purkidesse.^[3] Vaadi mahuks on hinnatud 53–57 liitrit (14–15 gallonit).^[1]

Areshiani sõnul on tegemist tähtsa avastusega aianduse uurimisel. Biomolekulaararheoloog Patrick E. McGovern Pennsylvania Ülikooli arheoloogiamuuseumist peab leidu samuti oluliseks, kirjeldades seda kui "tähtsa ja unikaalse leiuna, mis näitab veini tootmist suures koguses, millest omakorda nähtub, et inimesed olid juba viinapuu juba kodustanud".^[3]

Pole täpselt teada, kes selles piirkonnas tollal elasid, kuid mõned uurijad on oletanud, et tegemist võis olla varase Taga-Kaukaasia kultuuri esindajatega, kes tegelesid aktiivselt kaubandusega.^[1][2]

Viited

1. Thomas H. Maugh II (11.01.2011). "Ancient winery found in Armenia". Los Angeles Times (Inglise keel). Vaadatud 09.06.2012.
2. Jean-Louis Santini (11.01.2011). "Scientists find 'oldest ever' winery in Armenia". Agence France Press (Inglise keel). google.com. Vaadatud 09.06.2012.
3. James Owen (10.01.2011). "Earliest Known Winery Found in Armenian Cave". National Geographic (Inglise keel). Vaadatud 09.06.2012.
4. Kate Ravilious (09.06.2010). "World's Oldest Leather Shoe Found—Stunningly Preserved". National Geographic (Inglise keel). Vaadatud 09.06.2012.
5. Pam Belluck (11.01.2011). "Cave Drops Hints to Earliest Glass of Red". New York Times (Inglise keel). Vaadatud 09.06.2012.
6. Nick Squires (11.01.2011). "World's earliest known winery discovered in Armenia". The Telegraph (Inglise keel). Vaadatud 09.06.2012.
7. Hans Barnard, Alek N. Dooley, Gregory Areshian, Boris Gasparyan, Kym F. Faull (2010). "Chemical evidence for wine production around 4000 BCE in the Late Chalcolithic Near Eastern highlands" (PDF). Journal of Archaeological Science (Inglise keel). Vaadatud 09.06.2012.

Välislingid