Arkma

Arkma
Pindala: 13,6 km² (2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 47 (31.12.2021)[2] Muuda Vikiandmetes
EHAK-i kood: 1359[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 58° 40′ N, 25° 36′ E
Arkma (Eesti)
Arkma
Kaart

Arkma (sks k Arckma, ka Harkma, Harkema, Arkmä) on küla Järva maakonnas Türi vallas Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia maantee ja Türi–Arkma maantee ristmiku ümbruses.

Arkma küla läbib Räpu jõgi, millesse küla territooriumil suubub Rokamäe peakraav. Räpu jõel Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia maantee ääres paikneb Arkma hüdrokeemiaseire jaam, mille kaugus jõe suudmest on 12,5 km.[4]

Küla kõrval olid Kabala-Arkma lokaatorijaam ja Kabala-Ollepa tagavaralennuväli (Võhma lennuväli).

Vaatamisväärsused

[muuda | muuda lähteteksti]

Arkma külas asub Jüri Vilmsi sünnikodu Piduri (varem Pedori ja Pedo Jürri) talu, kuhu paigaldati 11. märtsil 1989, Jüri Vilmsi 100. sünniaastapäeval, mälestuskivi.

Külas asub Arkma II maailmasõja matmispaik, kuhu on väidetavalt maetud 1941. aasta taandumislahingutes langenud 39 punaarmeelast. Kohta tähistab standardne obelisk.[5]

Arkma külas asub kunagine Kabala valla vallamaja hoone, mis ehitati 1870. aastal.[6] Nõukogude ajal tegutses majas Mäo külanõukogu täitevkomitee, hiljem ambulatoorium. Praegu seisab maja tühjana.[7]

Praeguse küla territooriumil asuvad kunagise Kabala mõisa viinaköögi varemed ja tuuleveski varemed, mis varem kuulusid Mäo küla alla.

  • Räpu jõgi ja Arkma hüdrokeemiaseire jaam.
    Räpu jõgi ja Arkma hüdrokeemiaseire jaam.

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Arkma külas ja selle ümbruses on kokku 3 muinsuskaitse all olevat rauaaegset kivikalmet: Altvälja (mälestis nr 9581), Oskari talu ja Seltsimaja (Kabala vallamaja) kinnistutel (mälestis nr 9582) ja kolmeosaline "Raadikumägi" endise väetisehoidla juures (mälestis nr 9583). Kabala vallamaja juures olev kalme kaevati välja aastal 1878.[8] Varaseid kalmeleide on tehtud ka kõrvalasuvas endises Vahamulla külas.[9][10]

Arkma küla oli tõenäoliselt olemas juba keskajal, asudes nagu tänapäevalgi kahe olulise tee ristmikul.[11] Küla on nime all Harkema mainitud 1660. aastate Pilistvere koguduse dokumentides.

Krahv Ludwig August Mellini poolt koostatud Viljandimaa kaardil aastast 1796 on Arkma küla nimi toodud tänapäevasel kujul. Samuti on kaardil näha Arkma kõrts-postijaam ja keppidega sillutatud sootee Türi suunas.[12]

19. sajandi lõpul asus külas kümme talu: Pedo Jürri, Toffri Pedi, Tudelepp, Pesti Jago, Raugo Mardi, Pakso Jürri, Mikko Mardi, Lause Simo, Pehrne, Tischler.[13] Maanteede ristumiskoha lähedal olid Arkma kõrts[14] ja tuuleveski. Kumbki hoone pole praeguseks säilinud. Samuti tegutses külas 19. sajandi lõpul kaks kauplust.

Aastatel 1945–1954 oli Arkma Mäo külanõukogus koos Kurla, Meossaare, Kabala, Raja, Saare ja Mäo külaga.[15] Endised Saare ja Mäo küla asuvad tänapäeval Arkma küla alal. Aastatel 1954-1991 kuulus Arkma Ollepa külanõukogusse, mis nimetati 1991. aastal ümber Kabala külanõukoguks ja hiljem Kabala vallaks.

Kolhoosid

[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäevaks on piimakarjakasvatus Arkma külas lõpetatud ja endistest lautadest on järel vaid varemed.

  • Arkma Altvälja kivikalme (mälestis nr 9581).
    Arkma Altvälja kivikalme (mälestis nr 9581).
  • Kivikalme Arkma külas (mälestis nr 9582).
    Kivikalme Arkma külas (mälestis nr 9582).

Külaga seotud haldusüksused

[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
  2. ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 27.03.2024.
  3. ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
  4. ↑ Riiklike keskkonnaseirejaamade ja -alade määramine, Riigi Teataja, Keskkonnaministri määrus nr 50, jõust. 24.08.2002
  5. ↑ Muud huvitavat Türi valla turismiveeb, vaadatud 24.12.2012
  6. ↑ Kabala vallamaja Arkma külas; 20. saj. 1. pool, Postkaart, Kirjastaja: A. Must, Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv, Kohaviit:Pk Järvamaa 1/11
  7. ↑ Fotod: Vana ja uus Türi vallas[alaline kõdulink], Türi Rahvaleht, 06.11.2011
  8. ↑ Artur Vassar: Nurmsi kivikalme Eestis ja tarandkalmete areng, doktoritöö, Tartu 1943, 443 lk
  9. ↑ Raivo Raigna: "Peeter Järvelaid: “Valgejõge loetakse ajalooliseks kultuuripiirijõeks.”", Virumaa Teataja 18.07.2012
  10. ↑ Valter Lang: "Pronksiaeg ja vanem rauaaeg Eestis", monograafia, Tartu 2007
  11. ↑ Valdo Praust: "Teekond Võnnust Paidesse ja mujale Alepõhja ning mis selle jooksul iseäralikku nähtud", Ühenduse Weissenstein koduleht, vaadatud 02.01.2013
  12. ↑ Ludwig August Mellin: Liivimaa Atlas, veebiversioon, World Digital Library, vaadatud 02.01.2013
  13. ↑ Kabala vallavalitsuse perekonnakirjad 1883-1924, Eesti Ajalooarhiiv, EAA.3444.1.127, lk 89, kaader 90
  14. ↑ Heino Laagus: Tulevane minister oli juba lapsena terane[alaline kõdulink], Sakala, 09.04.2008
  15. ↑ Eesti Rahvusarhiiv: Haldusüksused, Mäo külanõukogu (1945-1954), veebiviide, vaadatud 24.12.2012
  16. ↑ KuMe külaselts, Kodulugu
Linn
Alevikud
Külad