Armeenia mütoloogia on armeenlaste muistne mütoloogia.
See sai alguse Urartust ning hiljem mõjutasid seda Mesopotaamia usund, zoroastrism ja vanakreeka mütoloogia.[1][2]
Arvatakse, et armeenlased olid algul loodusekummardajad.[viide?]
Armeenia jumalate (ditsov) panteon kujunes välja armeenia algkeelt kõnelevatel hõimudel, kes pärisid Armeenia mägismaal elavate algindoeurooplaste usundi põhijooned.
Algselt austati Arat, kes oli Arevi (päikese) kehastus. Armeenlased nimetasid end päikese lasteks. Indoeuroopa pärandi seas oli ka kotkaste ja lõvide kultus ning taevakultus.
Ajapikku ilmusid mitteindoeuroopa päritolu jumalused. Peajumal Vanatur asendati Aramazdiga, kelles zoroastristliku Ahura Mazda jooned segunesid kohaliku jumaluse joontega. Samamoodi asendati viljakusjumalanna Nar Anahitiga.
Hellenismiajal samastati armeenia jumalused kreeka jumalustega: Aramazd Zeusiga, Anahit Artemisega, Vahagn Heraklesega, Astghik Aphroditega, Nane Athenaga, Mihr Hephaistosega ja Tir Apolloniga.
Pärast kristluse vastuvõtmist teisenesid vanad müüdid ja uskumused uuteks mütoloogilisteks kujutlusteks ja lugudeks. Jumalate ja vaimude asemele astusid Piibli tegelased, näiteks võtsid Ristija Johannes ja peaingel Gabriel üle mõned Vahagni jooned.
Allikad muistse armeenia usundi kohta on vanakreeka autorid Platon, Herodotos, Xenophon ja Strabon, Bütsantsi õpetlane Prokopios Kaisareast ning keskaja armeenia autorid Movses Horekatshi, Agathangeghos, Jeznik Koghbatshi, Sebevos ja Anania Širakatshi ning suuline rahvapärimus.
Panteon oli algselt Urartu päritolu. Hiljem sai see semi, iraani ja kreeka mõjutusi.