| artši keel (аршиштиб) | |
|---|---|
| Piirkonnad | Dagestan |
| Keelesugulus |
Dagestani keelkond Kagu-Dagestani keeled artši keel |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | - |
| ISO 639-2 | - |
| ISO 639-3 | aqc |
Artši keel on Dagestani keelkonna keel, mida räägitakse Artšibi külas ja selle lähikonnas Tšaroda rajoonis Dagestanis. Artši keel on üks Kagu-Dagestani keeltest.
Enamus artše valdab nelja keelt. Perekondlikus suhtluses ja suhtluses rahvuskaaslastega kasutatakse artši keelt. Avaari, laki ja vene keel tulevad kasutusele rahvustevahelises suhtluses, massiteabes ja keeleõppes. Sellegipoolest on artši keele seisund väga tugev nende artšide hulgas, kes elavad oma põlisaladel. Hoolimata ametlike andmete puudumisele on uurijate vaatlus osutanud, et koolieelikutest artši lapsed, kes elavad oma põlisaladel, oskavad ainult ühte keelt - oma emakeelt - artši keelt. Seetõttu kasutatakse artši keelt mitteametlikult õppekeelena algkoolis. Õpetajad on pidanud appi võtma emakeele õppevahendina, kuna lapsed kes kooli tulevad, oskavad ainult oma emakeelt. Kuni 1950. aastateni käis õppetöö koolis avaari keeles. 1950. aastate keskel sai õppekeeleks vene keel, samal ajal õpetatakse avaari keelt (ja kirjandust) õppeainena vanemates klassides.
Artši keel toimib artšide isikutevahelise suhtluse keelena mitmesugustes olukordades: perekonnas, olmes, sõbrasuhetes, kohalikus külanõukogus, põllumajandustootmises, kaubanduse alal külapoodides jne. Üldjuhul toimub suhtlemine artši kogukonnas artši keeles. Suheldes teiste rahvuste esindajatega kasutatakse sagedamini avaari, laki ja vene keelt. Keele struktuuris (sõnavara ja grammatika) on tunda avaari keele mõju. Just avaari keele vahendusel on tihti sisenenud artši keelde laenud araabia, pärsia, aseri, kumõki, laki ja vene keeltest. Viimastel aastatel on märgatavalt kasvanud vene keele mõju artši keelele.[1]
Artši keel on foneemirikas.
Artši häälikusüsteemis on vähemalt 11 vokaali: kuus lühikest ja viis pikka. Lühikesed vokaalid on a, e, i, ə, o, u. Pikad vokaalid on ā, ē, ī, ō, ū.[2] Artši keele eesvokaalid i ja e häälduvad pisut tagapool kui eesvokaalid teistes Kagu-Dagestani keeltes, eelnevaid kaashäälikutega mitte palataliseerides või mitte palataliseerides. Illabiaalsed a ja ə häälduvad suuõõne keskel. Labiaalsed tagavokaalid u ja o moodustuvad suuõõne tagumises osas, aga pisut eespool kui teistes Kagu-Dagestani keeltes. Kõrge u on märgatavalt labiaalsem keskkõrgest o-st. Seetõttu on ka kaashäälikud u ees oluliselt labiaalsemad kui o ees.[3]
| Moodustamiskoht | Eesvokaalid | Keskvokaalid | Tagavokaalid | |||
|---|---|---|---|---|---|---|
| Lühike | Pikk | Lühike | Pikk | Lühike | Pikk | |
| Kõrged vokaalid | i | ī | - | - | u | ū |
| Keskkõrged vokaalid | e | ē | ə | - | o | ō |
| Madalad vokaalid | - | - | a | ā | - | - |
Kaashäälikute süsteemi kuulub 70 konsonantfoneemi. Artši keelt iseloomustab teistelegi Dagestani keeltele omane helitute konsonantide suure hulga allsüsteemide olemasolu, mis ongi selle keele foneemirikkuse peamine allikas. Helitute konsonantide allsüsteemide iseloomulikuks jooneks on mitme kohaliku häälikurühma esinemine. Nii võib peale "tavaliste" bilabiaalide, apikaalide, sibilantide, velaaride ja larüngaalide leida ka uvulaaride ja farüngaalsete larüngaalide rühmad. Samuti esineb artši keeles veel üks "eksootiline" konsonantide rühm: helitud larüngaalid. Nii nagu paljudes teistes Dagestani keeltes, vastanduvad ka artši keeles helitud konsonandid hääldamise tugevuse ja labiaalsuse tasandil.[4]
| Moodustamiskoht | Moodustamisviis | ||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Klusiilid | Affrikaadid | Frikatiivid | |||||||||
| Hõn- gusega |
Tuge- vad |
Helili- sed |
Ejek- tiivid |
Hõn- gusega |
Ejek- tiivid |
Tuge- vad |
Nõr- gad |
Tuge- vad |
Heli- lised |
Sono- randid | |
| Bilabiaalid | p | p: | b | p' | w m | ||||||
| Apikaalid | t t° | t: | d d° | t' | r n | ||||||
| Eessibilandid | c c° | c' c'° | c:' | s s° | s: s:° | z z° | |||||
| Tagasibilandid | č č° | č' č'° | č:° | š š° | š: š:° | ž ž° | |||||
| Lateraalid | L L° | L' L'° | ɬ ɬ° | ɬ: ɬ:° | ɤ̃ | l | |||||
| Velaarid | k k° | k: k:° | g g° | k' k'° | xʰ | ||||||
| Uvulaarid | q q° | q' q'° | q:'° | x x° | x: x:° | R R° | |||||
| Farüngaalsed larüngaalid |
H | ||||||||||
| Larüngaalid | ʔ | h | |||||||||
| Palataalid | j | ||||||||||
Artši keel on aglutinatiivne keel analüütilise keele elementidega.
Artši keel on sufiksikeel. Enamus seotud morfeemidest on sufiksid. Järelliidete kõrval on mõnel määral esindatud prefiksid, infiksid, transfiksid, aga ka reduplikatsioon ja apofoonia.[6]
Nimisõnal on artši keeles 26 käänet, millest 18 on kohakäänded. Ergatiivil on ainult üks affiks, kõigil ülejäänud käänetel kaks või isegi kolm. Artši keele kohakäänded osutavad eseme asukohale erinevatel tasanditel (peal, all, kõrval, taga, sees) või liikumisele esemest eemale või eseme poole. Selleks et väljendada seesolemist, on kaks jagu kohakäändeid; III jao käänded väljendavad asumist või liikumist õõnsas esemes (tünnid, toad, koopad jne), IV jao käänded asumist täidetud ruumis, tihedas massis (vees, metsas, habemes jne).
Verbil on kindlas kõneviisis 17 pöördevormi. Artši keele verbil puuduvad tegumoe vormid.[7]
Lauset iseloomustab vaba sõnajärg, kus öeldisel on kalduvus paikneda viimases positsioonis.[8]
Päritolu ja koostise poolest on sõnavara erinev. Sõnade vanima kihi moodustavad ühisdagestani ja osaliselt ühislesgi alustüved. Suure levikuga on loomakasvatusmõisted, sealhulgas eriti lambakasvatusmõisted.[9]Teistest keeltest laenatud sõnad moodustavad artši keele leksikast küllalt olulise osa. Märkimisväärne osa laenudest pärineb araabia, pärsia, aseri, kumõki, vene, avaari ja laki keeltest.
Laenud araabia keelest. Artšide naabruses pole kunagi elanud araablasi. Enamus araabia laene on jõudnud artši keelde teiste keelte vahendusel, ja on seotud Dagestani islamiseerumisega. Arabismid võib jagada teemade järgi rühmadesse: 1) usulised mõisted; 2) ühiskondlik-poliitilise eluga seotud mõisted; 3) inimese sisemise seisundi või eetilise kategooriaga seotud mõisted; 4)muud abstraktsed mõisted või konkreetsete asjade nimetused; 5) inimeste nimetused; 6) seisundiverbid jm.
Laenud pärsia keelest. Nii nagu arabismid, jõudsid ka pärsia laensõnad artši keelde laki ja avaari keelte kaudu. Pärsia laenude hulk on araabia laenude hulgast väiksem. Laensõnad võib jagada järgmistesse teemarühmadesse: 1) esemete nimetused; 2) abstraktsed mõisted; 3) inimeste nimetused; 4) materjalid ja toiduained jm.
Laenud turgi keeltest (aseri ja kumõki keeltest). Turgi keelte laenud on jõudnud artši keelde kas vahendajakeele kaudu või läbi otsekontaktide kumõkkide ja aseritega. Kõik laenud võib jagada mõnesse teemagruppi. Need on: 1) olmeesemete nimetused; 2) toiduainete nimetused; 3) loomade ja lindude nimetused; 4) inimesi tähistavad sõnad; 5) riideesemed.[10]
Nimisõna grammatiline sugu. Artši keele nimisõnal on neli grammatilist sugu.[11]Neid nimetatakse klassideks. Esimene klass: 1)meessoost isikute nimetused; 2)mõned usumõisted. Teine klass: 1)naissoost isikute nimetused. Kolmas klass: 1) suurte koduloomade ja lindude nimetused; 2) suurte metsloomade ja lindude nimetused; 3)putukate nimetused; 4)müütiliste olendite nimetused; 5)muusikariistade nimetused; 6)astronoomilised mõisted ja enamus loodusnähtuste nimetusi; 7)teraviljakultuuride nimetused; 8) puude nimetused; 9)veekogude nimetused. Neljas klass: 1)koduloomade ja lindude noorjärkude nimetused ; 2)väikeste metsloomade ja lindude nimetused; 3)metsloomade ja lindude noorjärkude nimetused; 4)enamus riideesemete nimetusi; 5)enamus tööriistade ja lõikeriistade nimetusi; 6)aastaaegade ja mõnede teiste ajaliste mõistete nimetused; 7)vedelike nimetused; 8)kehavedelike nimetused; 9)metallide ja kangaste nimetused.[12]