Arvutisõltuvus on liigne arvutikasutus määral, mis segab tavaelu elamast.
Esimesena viitas sellise sõltuvuse võimalikkusele briti elektroonilise õppe akadeemik Nicholas J. Rushby oma 1979. aasta raamatus "An Introduction to Educational Computing".[1] Termini võttis kasutusele Margaret A. Shotton 1989. aastal ilmunud raamatus "Computer Addiction".[2]
Arvutisõltuvuseks võib lugeda kontrolli alt väljunud arvutikasutust, mis mõjutab negatiivselt sõltlase suhteid ja elu väljaspool virtuaalreaalsust. Eksperdid vaidlevad selle üle, kas arvutisõltuvuse puhul on tegemist meditsiinilise probleemiga või võiks seda pigem kõrvutada liigse televiisorivaatamise, raamatulugemise ning tööl ületundide tegemisega. Tihti tuuakse selle sõltuvusliigi puhul välja sarnasust hasartmängusõltuvusega, mida peetakse tänapäeval üha üksmeelsemalt ohtlikuks käitumishälbeks. Mõlema sõltuvuse puhul toimuvad suured muutused inimese elus, kõrvale jäävad suhted, huvid ja kohustused.[3]
Tegu võib olla arvutisõltuvusega, kui võib kinnitada vähemalt viit järgmistest väidetest:[4]
Jälgimise põhjal on sõltuvussümptomid sellised:[5]
Arvutisõltuvust tunnetavad sõltlast ümbritsevad sõbrad, sugulased, õpetajad ja tuttavad, kuid mitte ta ise. See on iseloomulik kõigi sõltuvusliikide puhul. Esimeses staadiumis on see enam-vähem kergekujuline häire. Algab "uue mänguasjaga" tegelemine õppetöö ja koduste tegevuste arvelt. Inimene kaugeneb järk-järgult sugulastest ja sõpradest, esikohal on tegelemine arvuti ja internetiga. Tavaliselt varjab ta, kui palju aega arvuti kasutamisele kulub.
Teises staadiumis kasvavad sümptomid nagu lumepall. Kui inimene arvutist vägisi lahutada, tekib tal tunne, mis sarnaneb narkomaani piinadega, kui sellele ei anta järjekordset doosi. Tähelepanu kaob, töövõime väheneb, tekivad sundmõtted, unetus, kuni selleni, et inimene üldse ei maga. Järsult tugevneb tõmme selliste ergutite poole nagu kohv, sigaretid, alkohoolsed joogid või narkootikumid. Mõnikord satuvad uimastisõltuvusse ka need, kes pole varem kordagi uimasteid proovinud. Psüühikahäiretele lisanduvad peavalud, vererõhu kõikumine, valud silmades ja luudes. Tugevad, tahtejõulised isikud võivad veel proovida oma tähelepanu juhtida millelegi muule, näiteks armuda või leida uus töö.
Kolmas staadium on sotsiaalne desadaptatsioon. Arvutisõltlane, kes enam ei saagi mõnu suhtlemisest interneti kaudu, jätkab siiski pidevalt arvutis viibimist. Depressioon viib tõsiste tülideni tööl ja kodus.[5]
Üks uuemaid arvutisõltuvuse erijuhtumeid on nn staatuseuuenduse ärevushäire (inglise keeles status update anxiety). See ilmneb meeleolumuutustes, kui ei ole võimalik võrku ühenduda ja pidevalt Facebooki või Twitteri kaudu oma tegemistest teada anda, ning on põhjustatud vajadusest saada tunnustust ja tunda end mingisse kogukonda kuuluvana.[6]
Rääkida oma murest sõpradele, perekonnale. Konsulteerida psühholoogiga.
{{netiviide}}
: parameeter |vaadatud=
nõuab parameetrit |url=
(juhend); puuduv või tühi |url=
(juhend)