Audie Murphy

Audie Murphy
Audie Murphy (1948)
Sünninimi Audie Leon Murphy
Sünniaeg 20. juuni 1925
Kingston, Texas, Ameerika Ühendriigid
Surmaaeg 28. mai 1971
(45-aastasena)
Roanoke lähedal, Virginia, Ameerika Ühendriigid
Maetud Arlingtoni riiklik kalmistu, Arlingtoni maakond, Virginia, Ameerika Ühendriigid
Truudusvanne  Ameerika Ühendriigid
Teenistusaeg 1942–1945 (Ameerika Ühendriikide maavägi)
Auaste Leitnant
Teenistusnumber 18083707[1]
Sõjad/lahingud Teine maailmasõda
Abikaasa Wanda Hendrix (1949–1951)
Autogramm

Audie Leon Murphy (20. juuni 1925 – 28. mai 1971) oli Ameerika Ühendriikide sõjaväelane, näitleja ja laulukirjutaja. Ta oli teises maailmasõjas enim autasusid teeninud Ameerika Ühendriikide sõdur ning on ilmselt ühtlasi riigi ajaloo enim autasustatud sõjaväelane.[2][3] Ta pälvis kõik võimalikud Ameerika Ühendriikide maaväe vaprusmedalid ning kangelaslikkuse eest ordeneid Prantsusmaalt ja Belgiast. Ta teenis 19-aastasena Medal of Honori kui hoidis esmalt tund aega üksinda tagasi tervet kompaniid Saksa sõdureid ning juhtis seejärel moonata ja vigastatuna edukat vasturünnakut (jaanuaris 1945 Colmari taskus Prantsusmaal).

Murphy sündis suurde loonusrentnike perre Hunti maakonnas Texases. Tema isa lahkus pere juurest ning ema suri kui ta oli teismeline. Ta tuli koolist ära viiendas klassis, et lihttöödega perele elatist teenida. Ta oli täpne jahimees.

Pärast rünnakut Pearl Harborile aastal 1941 võltsis ta vanema õe abil oma dokumendid, et noorest east hoolimata liituda sõjaväega. Alguses lükkasid nii armee, merejalavägi kui merevägi tema avalduse alakaalulisuse tõttu tagasi, kuid lõpuks õnnestus tal siiski jalaväega liituda. Esimese lahingukogemuse sai ta 1943. aastal Liitlaste sissetungis Sitsiiliasse. Aastal 1944 osales ta Anzio lahingus, Rooma vabastamises ja sissetungis Lõuna-Prantsusmaale. Murphy võitles Montélimaris ning juhtis oktoobris oma üksuse edukat rünnakut Cleurie lähistel Prantsusmaa kirdeosas. Kuigi ta haigestus ning sai korduvalt sõja ajal vigastada, oli ta üks teise maailmasõja auhinnatumaid võitlejaid.[4] Tema nimel on 241 vaenlase sõduri surmamine.[5][6]

Pärast sõda algas Murphy 21 aasta pikkune karjäär näitlejana. Aastal 1955 mängis ta iseennast autobiograafilises filmis "Põrgu ja tagasi" (ingliskeelne originaalpealkiri "To Hell and Back"), mis põhines 1949. aastal ilmunud samanimelisel raamatul. Enamik tema rollidest oli vesternites. Ta kirjutas ka laule, mis pälvisid mõõduka tuntuse. Ta pidas Californias ja Arizonas veerandmiili hobuseid ning tegeles võiduajamistega.

Murphy põdes tänapäevases mõistes posttraumaatilist stressihäiret (mida toona tunti nn lahinguväsimuse all) ning hoidis padja all laetud püstolit. Ta otsis leevendust sõltuvusttekitavatest unerohtudest. Oma viimastel eluaastatel oli tal rahalisi probleeme, kuid ta keeldus pakkumistest esineda alkoholi- ja sigaretireklaamides, kuna ei soovinud halba eeskuju näidata. Ta suri 1971. aastal Virginia osariigis toimunud lennuõnnetuses enne 46-aastaseks saamist. Ta on maetud Arlingtoni riiklikule kalmistule.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Reyna, Charmaine (25. jaanuar 2013). "Lead From The Front: Sergeant Audie Murphy Study Guide" (PDF). Fort Lee. Lk 20–21. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 22. detsember 2016. Vaadatud 20. veebruaril 2017.
  2. ↑ "Audie Murphy Single-handedly Stopped a German Attack". The National WWII Museum | New Orleans (inglise). 26. jaanuar 2020. Vaadatud 10. detsembril 2023.
  3. ↑ "Audie Leon Murphy". Association of the United States Army (inglise). 22. juuni 2016. Vaadatud 23. jaanuaril 2024.
  4. ↑ Andrews, Evan (29. august 2018). "WWII Hero Audie Murphy: 'How Come I'm Not Dead?'". HISTORY (inglise). Vaadatud 10. detsembril 2023.
  5. ↑ Kernan, Michael (28. juuli 1989). "Audie Murphy, Killer Hero". Washington Post (Ameerika inglise). ISSN 0190-8286. Vaadatud 13. detsembril 2023.
  6. ↑ Martin, Philip (19. juuli 2020). "Critical Mass: Unassuming Audie Murphy a true American hero". arkansasonline.com (inglise). Vaadatud 13. detsembril 2023.