August Kitzberg

See artikkel räägib kirjanikust; advokaadi kohta vaata artiklit August Kitzberg (advokaat).

August Kitzberg (kuni 1863 August Kits, vestekirjanikuna kasutas varjunimesid Tiibuse Jaak Tiibus ja Tiibuse Mari; 29. detsember 1855 Laatre vald, Ruhja kihelkond, Volmari maakond – 10. oktoober 1927 Tartu) oli eesti kirjanik.

Sünniaja erinevused

Halliste kihelkonna meetrikaraamatu järgi sündis August Kitzberg 17. detsembril 1855, mis on uue kalendri järgi 29. detsember 1855. Personaalraamatus on Augusti sünniaeg 27. detsembril 1855. Kuigi tegemist on ümberkirjutamisel sündimud eksitusega, pidas kirjanik ise oma sünnipäevaks just personaalraamatu aega, uue kalendri järgi siis 8. jaanuari 1856.^[1]

Lapsepõlv

Augusti lapsepõlv möödus Niitsaadul – Penuja vallas Saate külas, kus nende (Kitse nime kandev) pere aastatel 1857–1871 elas ja kus ta vend Jaan oli koolmeister. Kitzberg kirjutas Penuja kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused".

Kui aga koolmeister Jaan valmistas õppevahendite konkursile esimese eestikeelse gloobuse ja sai selle eest auhinna, siis Halliste pastorile ei meeldinud, et eesti mats sellise au osaliseks saab, seetõttu pani ta Kitse nimele "berg" lõppu ja muutis s-i z-ks. Kuid Jaan Kitzberg oli rahul: ega nimi meest riku.^[viide?]

Vastuolude tõttu Penuja mõisniku Peeter Widriksiga, samuti majanduslikel põhjustel kolisid Kitzbergid Karksi kihelkonda Pöögle-Maiele, kus praegu asub Kitzbergi muuseum.

Ta töötas 1873. aastast Pärnumaal Pornusel kihelkonnakohtu notari abilisena, hiljem aga Pornusel, Mornas ja Abjas kihelkonnakohtu notarina, seejärel oli Polli ja Pöögle valla kirjutaja ja vabanes venestuse tagajärjel kohast. Siis asus ta Viljandisse Viljandi Põllumeeste Seltsi ökonoomiks ja teotses hiljemini Kuramaal ja Riias, kust lõpuks siirdus Tartusse.

Ta suri 10. oktoobil 1927 Tartus ja maeti 14. oktoobril 1927 Tartu Maarja kalmistule.^[2]

Looming

Mulgimaa (Halliste ja Karksi) tüübid alates saunikuist ja ulatudes kuni mõisnikeni (Abja mõisnik ja kihelkonnakohtunik, parun Stackelberg) ning olud on andnud ainet tema humoristlikele külajuttudele.

Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge, tuntumad neist on "Punga-Mart ja Uba-Kaarel" (1894) ja "Rätsep Õhk" (1903; aluseks külajutt "Rätsep Õhk ja tema õnneloos", 1892).

Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid. Vanemuise kutselise teatri avaetenduseks sai 1906. aastal Kitzbergi draama "Tuulte pöörises", järgnesid tragöödia "Libahunt" (1911, ka filmitud) ja draama "Kauka jumal" (1915).

Libahunt

Pikemalt artiklis Libahunt (Kitzberg)

"Libahunt" (1969)
""Libahunt" teatris ja kriitikas" (valimik väljavõtteid "Libahundi" kohta kirjutatud artiklitest). Koostanud ja kommenteerinud Ants Järv. Eesti Raamat. Tallinn 1979

Valik muid teoseid

Kitzberg on kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid, mälestusi ning vesteid (vestekirjanikuna kasutas ta varjunime Tiibuse Jaak Tiibus).

"Tiibuse Jaak Tiibuse kirjawahetus" (1919)
"Valitud näidendid" (1943)
"Külajutud" (1921-1923; 1971; 2002)

"Piibelehe-Neitsi" (1969)
"Libahunt. Kauka jumal" (1976)
"Lastejutte" (1979; 2002)
"Kuri kuningatütar" (1986)
"Valik lühijutte ja näidendeid" (1997)
"Piibelehe-neitsi ja teisi jutte" (2001)

Pseudonüümid

August Kitzberg avaldas oma kirjatööde mitmesuguste varjunimede (üle 150) all. Tuntumad neist olid Tiibuse Jaak ja Pipramäe Tõnu. Muid pseudonüüme^[3]:

A. Koldekivi
Abram Haimekvitsh Perlstein
Aliide Tiibus. stud. med.
Copyright 1922 by Mary Tiibus, Vorbuse
Eesti Kirjanduse Seltsi laekahoidja
endine Balti Barun Maydem, nüüdne kaskodanik Maydem
H. J. Goldstein
Haimke
Haimke J. Goldstein
Halmke Josselowitsch
Haimke Josselowitsch Goldstein
Haimke Josselowitsch Rosenstein
Hans
Harju-Hans
Harju-Hans, Sinu äritatud
Hiiu-taat Hallpää
Hi–Ha–He
Ichkab Kalning
Itsig Sockenschweiss
Jaan Vaglaraud
Kalja-Pärt
Marie T
Mäliküla Jaan Jassik
parempoolne Wabbrigant
Pipramäe Tõnu
Pipramäe Tõnu Põld
Põllu-vana
Riia-Priidu
sotsialdemokrat ja asutava kogu liige
Tiibuse Jaak (Tiibuse Jaak Tiibus, üks märtür kiriku ja usu eest, kui teda nüüd peaks kohtu kätte antama)
Tiibuse Mari
Wabrigo märk (Kaits aamert, mul om päälelööja kah)
Viraku-Märt
Worbuse-Jaak
Üks vana tuuletallaja

Tunnustus

1924. aastal valiti ta Eesti Ajakirjanikkude Ühingu auliikmeks.

Mälestuse jäädvustamine

August Kitzbergi sünnikohta tähistab rändrahn.

Karksi-Nuias asub August Kitzbergi monument.

Karksi vallas asub ka August Kitzbergi tubamuuseum, mis on ainus Kitzbergi muuseum.

Alates 1. septembrist 2008 kannab Karksi-Nuia gümnaasium Kitzbergi nime - August Kitzbergi nimeline Gümnaasium.

Tartus asub August Kitzbergi tänav, Kuressaares asub August Kitzbergi tänav, Tallinnas Nõmme linnaosas asub August Kitzbergi tänav.

Isiklikku

Tema poeg oli ajakirjanik Jaan Kitzberg.

Viited

↑ August kitzberg. "Valitud teosed", lk 677
↑ "August Kitzberg kanti mulda". Päevaleht nr 281, 15. oktoober 1927. Lk 3
↑ http://www.mulgimaa.ee/turism/marsruudid/kitzbergi-radadel Mulgi Kultuuri Instituut - Kitzbergi radadel (vaadatud 21.03.2017)

Kirjandus

Villem Alttoa. "August Kitzberg" (lühimonograafia). Sari Eesti kirjamehi. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1960, 92 lk
Villem Alttoa. "August Kitzberg" (suur monograafia). Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1960, 632 lk
Luule Epner. "Kitzbergist Raudsepani: eesti näitekirjandus 1906–1940" (õpik). Koolibri. Tallinn 1997; 2. trükk 2002
Ants Järv. "August Kitzbergi "Tuulte pöörises" 100". Eesti Keele Sihtasutus. Tallinn 2006
Linda Kaljundi. August Kitzberg "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused". EPL, 2. juuli 2010

Välislingid

Kitsbergi radadel
August Kitzberg Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
Haud Tartu Maarja kalmistul

[1] August kitzberg. "Valitud teosed", lk 677

[2] "August Kitzberg kanti mulda". Päevaleht nr 281, 15. oktoober 1927. Lk 3

[3] ttp://www.mulgimaa.ee/turism/marsruudid/kitzbergi-radadel Mulgi Kultuuri Instituut - Kitzbergi radadel (vaadatud 21.03.2017)

[1]

[2]

[3]