Austria Alpiklubi
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2020) |
 | Artiklis puuduvad viited. (Detsember 2020) |
Austria Alpiklubil - või täpsemalt Austria Alpiühingul - (saksa: Österreichischer Alpenverein) on 196 sektsioonis umbes 573 000 liiget (2018. aasta lõpu seisuga) ja see on Austria suurim mägironimisorganisatsioon. See vastutab Austrias ja naaberriikides üle 234 alpihüti hooldamise eest. Samuti hooldab see üle 26 000 km jalgradu ja valmistab üksikasjalikke kaarte Austria peamistest mägipiirkondadest. Suure osa sellest tööst teevad ühingu 22 000 vabatahtlikku.
Ühingul on sektsioonid ka Belgias ja Ühendkuningriigis ning rühm Poolas.
- Belgia: Vlaanderen Klim- en bergsportfederatie või Sektion Flandern - 12 300 liiget (2018. aasta lõpu seisuga)
- Ühendkuningriik: Austria Alpiklubi (UK) või Sektion Britannia - 15 200 liiget (2018. aasta lõpu seisuga)
- Poola: Alpenverein grupa polska - (Viinis asuvas) Sektion Austria võõrustatud rühm
- Slovakkia: Alpenverein Slovakia - (Viinis asuvas) Sektion Austria võõrustatud rühm (2013. aasta lõpu seisuga)
Ehkki kõik ülalnimetatud sektsioonid vastutavad oma vastava piirkondliku tegevuspiirkonna eest, vastutab üks sektsioon Austria kaugeteede võrgustiku eest:
- Pikamaa matkajad: [1] - asub Austrias Grazis ja Viinis, u. 1250 liiget 2018. aasta seisuga.
1871. aastal sai ühingu sekretäriks Guido von List.
Ühingul on Innsbruckis alpinismi ajaloole pühendatud muuseum.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Lõuna-Tirooli Alpiklubi (Alpenverein Südtirol, AVS)
- Saksamaa Alpiklubi (Deutscher Alpenverein, DAV)