Autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused on õigused, mis tekivad teose esitajal, fonogrammitootjal, raadio- ja televisiooniorganisatsioonil, filmi esmasalvestise tootjal, varem avaldamata teose pärast autoriõiguse kehtivuse lõppemist esimesena õiguspäraselt avaldaval isikul, samuti autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskriitilise või teadusliku väljaande avaldajal.[1]
Eestis reguleerib autoriõigusega kaasnevaid õigusi autoriõiguse seadus, eelkõige selle 8. peatükk "Teose esitaja, fonogrammitootja ning televisiooni- ja raadioteenuse osutaja õigused (autoriõigusega kaasnevad õigused)", milles kaasnevate õiguste subjektid määratleb § 62 lg 1. Sama seaduse § 621 lg 1 kohaselt kaasnevate õiguste objekti kaitstust eeldatakse ning tõendamiskohustus on kaitstuse vaidlustajal. Kaasnevate õiguste teostamine ei piira autoriõiguse teostamist. § 74 kohaselt kehtivad kaasnevad õigused 50 aastat: 1) teose esitaja suhtes – teose esmakordsest esitamisest arvates (esituse fonogrammile jäädvustatud salvestise avaldamise või üldsusele suunamise korral 70 aastat avaldamisest või üldsusele suunamisest, muu salvestise korral 50 aastat); 2) fonogrammitootja suhtes – fonogrammi esmakordsest salvestamisest arvates (õiguspäraselt avaldatud või üldsusele suunatud fonogrammi korral 70 aastat pärast avaldamist või üldsusele suunamist); 3) televisiooni- ja raadioteenuse osutaja suhtes – saate esmakordsest edastamisest arvates; 4) filmi esmasalvestise tootja suhtes – filmi esmakordsest jäädvustamisest arvates (õiguspärase avaldamise või üldsusele suunamise korral sellest arvates 50 aastat). Varem avaldamata teose, kirjanduskriitilise või teadusliku väljaande kaasnevad õigused, mis on võrdsed autori varaliste õigustega, kehtivad 25 aasta jooksul teose esmakordsest avaldamisest või üldsusele suunamisest (§ 741). § 75 kehtestab kaasnevate õiguste piirangud füüsiliste isikute mitteäriliseks isiklikuks otstarbeks, hariduses ja teaduses, päevasündmuste kajastamisel, tsiteerimisel, ajutiste salvestiste tegemisel ning üldiselt teoste vaba kasutamise korral seaduse 4. peatükis sätestatud juhtudel (kasutamine isiklikul otstarbel, teaduses, hariduses, informatsiooniliselt ja õiguslikult, mäluasutustes, orbteoste kasutamine jne).[1]
Eesti keeles on vahel eksitavalt nimetatud naaberõigusi ehk autoriõigusega kaasnevaid õigusi ka naabrusõigusteks.[2][3][4]