BMW M70

BMW M70 on BMW esimene V12-mootor, mida BMW tootis aastail 1987–1996. M70 oli ka üldse Saksamaa esimene sõjajärgne 12-silindrine mootor, edestades Mercedese M120-t nelja aastaga.

M70 ainus variant - M70B50 disain on sisuliselt kaks 60-kraadise nurga all kokkupandud M20B25 mootorit (2494 cm3) - mootori töömahuks on 4988 cm3 (2494*2), lisaks on mõlemad mootorid ühe ülanukkvõlliga (Single OverHead Camshaft, SOHC) ja 8.8:1 surveastmega. Mootori võimsuseks on 300 hj.

Samas on M20 ja M70 ka erinevusi:

  • M20 mootoriplokk on malmist, M70 kaalualandamise huvides AluSil alumiiniumsulamist.
  • Õhuvoolu mõõtmine õhuvoolumõõturite (AFM) asemel õhuvooluanduritega, et parandada kütusesäästu.
  • Elektrooniline gaasipedaali juhtimine mehaanilise gaasitrossi asemel.
  • Hooldusvajaduse vähendamiseks hammasrihma asemel kett.
  • Hooldusvajaduse vähendamiseks mehaaniliselt reguleeritavate klappide asemel hüdraulilised.

M70l on kaks Motronic 1.2 (aastast 1990 1.7) kütuse sissepritsesüsteemi ECUd, üks kummalegi silindripangale. Lisaks on M70l ka kütusepumpi, kütuserööpaid, jaotureid, õhuvoolu massiandureid, väntvõlli asendiandureid, jahutusvedeliku temperatuuriandureid ja drosselklahtreid kaks.

Mõnedel M70 mootoritel (nt E32 750iL Highline'l kasutatavatel) on kaks generaatorit. Teist generaatorit kasutatakse sel juhul auto tagaosas välise aku laadimiseks, mis jõustab auto tagaistmel telefoni, faksiaparaati,

M70 debüteeris 1987. aastal E32 750i(L) kapoti all, seda kasutati koos ZF 4HP24 neljakäigulise automaatkäigukastiga. 1989. aastal jõudis M70 ka E31 850i kupeele, see oli lisaks 4HP24le saadaval ka kuuekäigulise Getrag 560G manuaaliga.

M70 toodeti kuni 1994. aastani, kui selle vahetas välja M73.

S70

[muuda | muuda lähteteksti]

S70 (täpsemalt S70B56) on M70 sportvariant, erinevalt M70st on see kahe ülanukkvõlliga (Double OverHead Camshaft, DOHC) ja kõrgema, 9.8:1 surveastmega, töömahuga 5576 cm3 võimsusega 380 hj. Seda kasutati ainult E31 850CSi-l aastail 1992–1996. Seda toodeti vaid 1510 tükki, mis BMW mootorite puhul kõige väiksema toodanguarv.

S70/2 (6064 cm3, surveaste 11:1, 627 hj) on küll sama disainipõhimõttega kui S70B56, kuid on tegelikult uus disain, mis baseerus hoopis E36 M3-l kasutataval S50B30 mootoril, seega on see nelja klapiga silindri kohta ja VANOSE muutuva gaasijaotusfaasi ja kuivsumpõlitusega. Seda kasutati superautol McLaren F1 aastatel 1993–1998, lisaks ka 1995. aasta LeMansi 24 tunni sõidu võitnud võidusõiduvariandil F1 GTR.

S70/3 (5990 cm3, 635 hj) on S70/2-l põhinev võidusõidumootor. Seda kasutas 1999. aasta Le Mansi 24 tunni sõidu ja Sebringi 12 tunni sõidu võitnud BMW V12 LMR.