See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2021) |
Artiklis puuduvad viited. (Juuli 2021) |
Bad Bleiberg | |
---|---|
| |
Pindala: 44,8 km² | |
Elanikke: 2283 (1.01.2018)[1] | |
| |
Koordinaadid: 46° 38′ N, 13° 40′ E | |
Asend Villachi maaringkonnas | |
Bad Bleiberg (sloveeni: Plajberk pri Beljaku) on turulinn Austria Kärnteni liidumaa Villachi maaringkonnas. Algse kaevanduspiirkonnana, eriti plii (saksa: Blei), on Bad Bleiberg nüüd kuumaveeallika tõttu kuurort.
Bad Bleiberg asub Villachist läänes, kõrgorus Dobratschi (Villacher Alpe) massiivi põhjanõlval, mis on Gailtali Alpide idapoolseim osa.
Linnaosad on Bleiberg ja Kreuth.
Saksamaa kuningas Heinrich II andis Frankfurdi sinodil 1. novembril 1007 Villachi ümbruse Kärnteni maad äsjaloodud Bambergi piiskopkonnale, üheskoos teiste valdustega nagu Griffen või Kanaliorg Tarvisio ümbruses. Kui keiser Friedrich II ajal Bamberg vürstlikuks piiskopkonnaks ülendati, said territooriumitest kiriklikud eksklaavid Kärnteni hertsogite territooriumil. 1759. aastal omandas keisrinna Maria Theresia lõplikult Bambergi valdused ja liidendas need Habsburgide Kärnteniga.
Kaevandust on esmamainitud Bambergi piiskoppide poolt välja antud 1333. aasta dokumendis kui Pleyberg; seda juhtis alates 15. sajandi lõpust Švaabi Fuggerite perekond. Georgius Agricola kirjeldas plii ja tsingi kaevandamist ja sulatamist oma 1556. aasta raamatus "De re metallica". Kaevandustegevus lõpetati 1993. aastal majanduslikel põhjustel, täna pakub turismikaevandus giidiga maa-aluseid tuure.
Praegune omavalitsus loodi 1850. aastal, see sai turulinna staatuse 1930. aastal. Kui kuumaveeallikas 1951. aastal üle ujutati, loodi avalik kümblusasutus ning Bleiberg sai 1978. aastal kuurortlinna ametliku Bad tiitli.