Bad Kleinkirchheim
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2021) |
 | Artiklis puuduvad viited. (Juuli 2021) |
| Bad Kleinkirchheim | |
|---|---|
 Bad Kleinkirchheim 2005. aasta detsembris | |
 | |
Pindala: 74,0 km²  | |
|
Elanikke: 1723 (1.01.2018)[1] | |
|
| |
| Koordinaadid: 46° 49′ N, 13° 48′ E | |
 Asend Spittal an der Drau ringkonnas | |
  |
Bad Kleinkirchheim on vald ja kuurort Austria Kärnteni liidumaa Spittal an der Drau ringkonnas.
20. sajandi keskpaigani oli domineeriv põllumajandus, kuid nüüd on see tuntud spaa- ja suusakuurort. Ehkki ürikud näitavad, et inimesed hindasid seda piirkonda puhkealana juba 11. sajandil ja esimesed supluskülalised saabusid 17. sajandil, hakkas Bad Kleinkirchheim alles viimastel aastakümnetel põllumajandusest eemalduma ja keskenduma selle turismipotentsiaalile.
Bad Kleinkirchheim asub keskmiselt 1087 m kõrgusel liustikunõo oru 5 km pikkusel lõigul Gurktali Alpides (Nocki mäed) Millstatti järve ja Gurki jõe ülemjooksu vahel. Asustatud lõik asub 980 m ja 1380 m vahel ning piirkonna kõrgeim punkt on Klomnocki tipp (2331 m). Kleinkirchheimist ja Sankt Oswaldist põhja pool on omavalitsusala piires osa Nockberge rahvuspargist.
Orust põhjas ja lõunas tõusevad mäed suhteliselt järsult umbes 2000 m kõrgusele, nii et ainus sisse- ja väljapääs on tee B88 ääres, mis ühendab piirkonda Radentheiniga läänes ja Reichenauga idas.
Bad Kleinkirchheimi osad on Kleinkirchheim, Sankt Oswald ja Zirkitzen.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
Kauget ja tiheda metsaga kaetud orgu ei asustatud ilmselt Rooma ajal, kui piirkond 15. aastal eKr Noricumi provintsi osaks sai. Umbes 600. aastast rändasid alpislaavlased Dravat pidi üles ja selle kõrvalorgudesse, neile järgnesid 8. sajandi keskpaigast alates Baieri asunikud. 9. sajandi alguses läks piirkond Karolingide süseräniteedi alla. 976. aastast osana keiserlikust Kärnteni hertsogkonnast olid Kleinkirchheimi mõisad Baieri Aribonide valduses.
1166. aasta 5. juuli dokumendis, milles Salzburgi peapiiskop Konrad II kinnitab kabeli annetamise Millstatti kloostri naabruses, on mainitud Chirchemit, samuti preestrit nimega Pabo. Seda peetakse Bad Kleinkirchheimi esmamainimiseks. Asulat on mainitud ka paavst Aleksander III poolt välja antud 1177. aasta dokumendis. Benediktlastest mungad raadasid metsa ja orgu kolisid väiketalunikud. Asulat kutsuti hiljem Kleinkirchheimiks, et eristada seda Großkirchheimist Kärnteni Mölltalis.
1469. aastal Millstatti klooster kaotati ja selle valdused läksid keiser Friedrich III loodud Püha Jüri rüütliordule, et kaitsta seda piirkonda Osmanite vägede eest, kes pärast Konstantinoopoli langemist korraldasid juba kampaaniaid Balkanil ja Kraini hertsogkonnas lõunas. Türgi väed tungisid piirkonda 1473. aasta septembris, röövides linna ja rüüstates orge. 25. juunil 1478 üritas ligikaudu 600 talunikust koosnev rühm neid edutult välja tõrjuda. 1480. aastaks türklased lahkusid, tõenäoliselt ungarlaste pealetungi tagajärjel kuningas Mátyás I juhtimisel.
Reformatsiooni ajal pöördusid paljud piirkonna talunikud luterlusse ja 16. sajandi lõpuks oli elanikele antud usuvabadus. Kuid kui Habsburgist ertshertsog Ferdinand II võimule tõusis, loovutas ta Millstatti valdused koos Kleinkirchheimiga jesuiitidele ja tegi katoliiklusest ametliku religiooni. Sellegipoolest suutsid krüptoprotestandid vastureformatsiooni ajal ikkagi raamatuid salakaubana sisse vedada ja salajasi koosolekuid pidada, ning vastavalt keiser Joseph II poolt välja antud 1781. aasta Sallivuspatendile olid protestandil või juudil peaaegu kõik katoliiklase õigused.
Napoleoni sõdade ajal valitseti Bad Kleinkirchheimi lühikest aega Prantsuse Illüüria provintsidest, kuid tagastati 1816. aastal Austria keisririigile. 1848. aasta revolutsioonid mõjutasid ka seda piirkonda, kuna talunikud (kes moodustasid siis suurema osa elanikkonnast) said rohkem õigusi.
Lõpuks 1973. aastal sai Kleinkirchheim ametlikult oma nimele eesliite "Bad" ('spaa'), mis viitab populaarsele kuumaveeallikale.
Hooned
[muuda | muuda lähteteksti]Asula asub kirik, mis on ehitatud umbes 1492. aastal. On ka palju talusid ja veskeid.
Sport
[muuda | muuda lähteteksti]Paik on tuntud oma suusakuurordi poolest, pakkudes 185 km suusanõlvu, samuti 16 km murdmaaradu. Sageli on siin peetud mäesuusatamise maailma karikasarja etappe. Kohalik suusaklubi Ski Club Kleinkirchheim loodi 1947. aastal ja sellel on paar tuhat liiget, rohkem kui kohalikke elanikke.
Muud, kuid vähem populaarsed spordialad on jalgpall, golf ja tennis. Seal on ka maleklubi.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Einwohnerzahl 1.1.2018 nach Gemeinden mit Status, Gebietsstand 1.1.2018, vaadatud 9.03.2019.