Bad Nenndorf

Bad Nenndorf
Vapp
Pindala: 23,2 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 11 629 (31.12.2023)[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 52° 20′ N, 9° 23′ E
Valla asend Schaumburgi kreisis
Rongijaam

Bad Nenndorf on väike linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Schaumburgi kreisis. See asub umbes 12 km Stadthagenist idas ja 25 km Hannoverist läänes, Põhja-Saksa madaliku lõunaservas ja Deisteri põhjaservas. Linna haldusalas on ümberkaudsed külad Riepen, Horsten ja Waltringhausen.

Linna pindala on 23 km².

31. detsembril 2017 elas seal 10 968 inimest.

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Küla, mis pärineb arvatavasti 9. sajandi algusest, on esmamainitud kui Nyanthorpe Corvey kloostri 936. aasta ürikus.

Esimene kirik püstitati 1136. aastal. Küla oli Schaumburgi krahvide valdus 1311. aastast. Pärast väikese asula rajamist külast edelasse need eristati: Gross Nenndorf ja Klein Nenndorf. Veel üks asula nimega Densinghausen praeguse linna alal purustati Kolmekümneaastases sõjas. Pärast Schaumburgi krahvkonna jaotamist 1647. aastal kuulus Nenndorf Hessen-Kasselile.

Gross Nenndorfi ja Klein Nenndorfi vahel asuvate, esmakordselt 1546. aastal registreeritud väävliallikate tervendavat jõudu tunnustati kõigepealt 18. sajandi keskpaigas. Hessen-Kasseli maakrahvi Wilhelm IX eestvedamisel algatati 1787. aastal Nenndorfi 'Kinnisvarapiirkond', kus olid suplusrajatised ja spaapark. Väävliallikad, mis seni olid nende terava lõhna tõttu põlatud saatana väljaheideteks, arvati kõige võimsamate hulka Euroopas, ja nüüd saab neid lõpuks edukalt kasutada reuma, artriidi ja naha kaebuste puhul. Varsti oli Nenndorf üks juhtivaid Saksa spaasid. 1866. aastal sai Bad Nenndorfist kuninglik Preisi riigispaa ning rahaline toetus Berliinist võimaldas sel laieneda.

Bad Nenndorfi geograafiline asukoht oli peamine tegur selle arengus. See asub Mittelgebirge (keskkõrgustiku) põhjaserval Hellwegi ääres, mis on sajandeid kasutatud marsruut Reini ja Elbe vahel. Seega omandas linn ühendused raudteevõrguga (1847. aastal Hastes ja 1872. aastal Nenndorfis), Mittellandkanaliga (1916. aastal Hastes) ja kiirteega (1939. aastal).

Bad Nenndorfi kogukond moodustati 1929. aastal, kui liideti Gross Nenndorf, Klein Nenndorf ja Kinnisvarapiirkond.

Teise maailmasõja lõpupäevil oli linnas Ameerika Ühendriikide 84. jalaväediviisi peakorter kindralmajor Alexander R. Bollingi juhtimisel. Peagi sai sellest Briti okupatsioonitsooni osa ja oli (1945–1947) Briti ülekuulamislaagri asukoht.

Luuletaja Agnes Miegel elas Bad Nenndorfis aastatel 1948–1964. Majas, kus ta elas ('Agnes-Miegel-Haus'), on nüüd muuseum tema elust ja tööst.

Bad Nenndorfi sõpruslinn on Doudeville Normandias.

  • Kääbuspöögipuiestee Bad Nenndorfis
    Kääbuspöögipuiestee Bad Nenndorfis
  • Haus Hannover
    Haus Hannover
  • Saint Gotthardi kirik
    Saint Gotthardi kirik
  • Prantsuse-Preisi sõja mälestusmärk
    Prantsuse-Preisi sõja mälestusmärk

Ülekuulamiskeskus

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Bad Nenndorfi ülekuulamiskeskus

1945. aasta juunist kuni 1947. aasta juulini asus Bad Nenndorfis Briti ülekuulamiskeskus (CSDIC), mille läbis mitusada natsi ja kahtlustatud kommunistist vangi. Laager sattus sõnasõja tulipunkti pärast seda, kui tekkis kahtlus väidetavast vangide väärkohtlemisest. Üks Briti armee ohvitser mõisteti 1948. aastal sõjakohtus tema osa eest asjas süüdi. Vaidlus kerkis taas pinnale detsembris 2005, kui artikli avaldas Briti ajaleht The Guardian.[3] 2006. aastal teatas Briti ajaleht infovabaduse kaitse all vangide nälgimisest.[4] Fotod hävitati, kuid mõned jäid peidetuks.

Inimesi

[muuda | muuda lähteteksti]
Jérôme Bonaparte
  • Jérôme Bonaparte (1784–1860), Vestfaali kuningas (1807–1813), jäi oma valitsemise ajal sageli Bad Nenndorfi ravile. Ta laiendas spaarajatisi (mudavannide ehitus 1809. aastal)
  • Ida-Preisi luuletaja Agnes Miegel (1879–1964) elas aastatel 1948–1964 Bad Nenndorfis. Tema endine elukoht on nüüd Agnes Miegeli ühingu omanduses. 1954. aastast on ta linna aukodanik.
  • Dieter Hecking (1964–), endine jalgpallur ja praegune Mönchengladbachi Borussia treener.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Alle politisch selbständigen Gemeinden mit ausgewählten Merkmalen am 31.12.2018 (4. Quartal), vaadatud 10.03.2019.
  2. ↑ Register of German municipalities (2023), vaadatud 16.11.2024.
  3. ↑ [1][kõdulink]
  4. ↑ The postwar photographs that British authorities tried to keep hidden

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]