Barad-dûr

Kunstniku nägemus Barad-dûrist

Barad-dûr ehk Lugbúrz (tõlkes Must Kants[1]) on kindlus J. R. R. Tolkieni väljamõeldud Keskmaal, Pimeduse Isanda Sauroni võimukants, millest ta valitses Mordori üle.

Etümoloogia

[muuda | muuda lähteteksti]

Nimetus Barad-dûr pärineb sindarini keelest barad = kants ja dûr = must.[2] Mordori mustas keeles tuntakse torni Lugbúrzina, lug = kants ja búrz = must.[3][4]

Asukoht

[muuda | muuda lähteteksti]

Barad-dûr asub Loode-Mordoris Tuhamägede (Ered Lithui) edelapoolse mäeaheliku jalamil Gorgothi platoo põhjaosas, paiknedes Turmamäest (Orodruin; lõõmava tule mägi'[5]) umbes 30 kilomeetri kaugusel idas ja umbkaudu 100 kilomeetrit kagus Mustast Väravast (Morannon).

Kindlus oli ühendatud kahe teega, millest üks läks loodesse Raudlõuani (Isenmouthe), kulgedes seejärel edasi Musta Väravani. Teine, tuntud kui Sauroni tee, kulges läände Citih Ungoli ja Minas Morguli poole, möödudes Turmamäest.

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Rajamine ja esiajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Sauron alustas Barad-dûri ehitust umbes Teise Ajastu (TA) 1000. aastal, olles valinud Mordori oma uueks võimukeskuseks. 1600. aasta paiku TA sepistas ta Turmamäel Võimusõrmus ja viis selle abil lõpule kuus sajandit kestnud Barad-dûri ehitustööd.

Järgnevate aastate jooksul kogus Sauron järjest enam võimu, rünnates muuhulgas Keskmaal paiknenud númenórlaste asulaid. 3262. aastal SA maabus Umbari sadamas rünnakutest ja Sauroni võimust kuulnud Númenori kuningas Ar-Pharazôn ühes suure sõjaväega ja marssis sealt edasi Mordorisse. Ar-Pharazôni malev on sedavõrd vägev, et Sauroni teenrid ja sõdurid reetsid oma isanda ning põgenesid. Mõistes, et ta ei suuda númenórlaste vägesid lahingus võita, andis ta end kuningale vabatahtlikult pantvangiks ja viidi Númenori.

3319. aastal SA, aasta pärast Númenori hukku, naasis Sauroni vaim Barad-dûri. Ta lõi omale uue keha ja asus ette valmistama suurt sõda haldjate ja hukust pääsenud númenórlaste vastu, kes olid Keskmaal asutanud Gondori ja Arnori kuningriigi. Sauron alustas oma rünnakut Gondori vastu 3429. aastal SA ja vallutas Minas Ithili (hilisem Minas Morgul), kuid 3430. aastal TA sõlmisid Elendil ja Gil-galad haldjate ja inimeste Viimase Liidu ning asusid koondama võimast ühisväge, mis neli aastat hiljem peetud suures Dagorladi lahingus Sauroni väe puruks lõi. Võidu järel purustasid Viimase Liidu väed Musta Värava ja marssisid sealt Mordorisse, asudes Barad-dûri piirama. Piiramine kestis kokku seitse aastat (3434–3441) ja päädis lahinguga, kui Sauron väesalga eesotsas kantsis välja murdis ja piirajad Turmamäeni tagasi lõi. Seal tappis ta kahevõitluses Gil-galadi ja Elendili, kuid hävitati lõpuks Elendili poja Isilduri poolt, kes isa mõõgaga Võimusõrmust kandnud sõrme Sauroni käelt ära lõikas ja sõrmuse endale võttis. Barad-dûr tehti seejärel suuremas osas maatasa, kuid kants oli ehitatud Võimesõrmuse jõu toel ja sõrmust hävitamata polnud võimalik ka seda täielikult purustada.

Taastamine ja Sõrmuse sõda

[muuda | muuda lähteteksti]

Sauron naasis Keskmaale umbes Kolmanda Ajastu (KA) 1050. aastal ja rajas salaja Sünklaanes asunud Amon Lanci mäele Dol Gulduri kindluse. 2850. aastaks KA õnnestus Gandalfil kindluse tõeline valitseja kindlaks teha ja 2941. aastal KA ründas Valge Nõukogu Dol Gulduri ja Sauron taganes sealt Mordorisse, mis oli selleks ajaks Gondori vahtkondade poolt hüljatud ja taas täitumas kurjade olenditega. 2951. aastal KA alustas ta Barad-dûri taastamist ja viis selle lõpuni 2953. aastaks KA, asudes sealt juhtima oma sõda Keskmaa rahvaste vastu.

„Seal päikese all lasus pimedus. Tuli kuumas läbi suitsu. Turmamägi põles ja sealt tõusis paksu tossu. Siis jäi ta pilk viimaks pidama: müür müüri, serv serva kohal, must, mõõtmatult tugev, rauast mägi, terasest värav, teemandist torn - sel seisis Barad-dur, Sauroni kindlus“

– Sõrmuste isand I osa: Sõrmuse vennaskond, 10. peatükk "vennaskonna lagunemine" lehekülg 543.

Umbes sel ajal asus Sauroni teenistusse Must Nuumenoorlane Sauroni Suu, kes oma kavalusega saavutas Sauroni suure soosingu ning sai temalt tiitli Barad-dûri Kantsi Komandant.[6]

3017. aastal kuulati üle ja piinati Barad-dûris Sauroni käsul Guglunki (ehk Gollum),[7] et saada temalt infot Võimusõrmuse uue omaniku Bilbo Paunaste ja Maakonna kohta.

Barad-dûr hävis lõplikult 25. märtsil 3019 KA, kui Gollum Turmamäe tipus Frodo Paunastelt Võimusõrmuse võttis ja kähmluse tagajärjel koos sõrmusega Turmamäe sisemusse kukkus, misjärel sõrmus sealses tules ja laavas hävines.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Tolkien 2006, lk 460.
  2. ↑ Hammond & Scull 2005, lk 274.
  3. ↑ Tyler 1980, lk 50.
  4. ↑ Cawthrone 2012, lk 118.
  5. ↑ Tolkien 2006, lk 501.
  6. ↑ Tolkien 1998, lk 152.
  7. ↑ Tolkien 2006, lk 368.

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]