Benedikt Rejt

Benedikt Rejti võimalik portree maalil "Taani kuningas Erik külastamas püha Vaclavi kirikut". Maal asub Praha Püha Vituse katedraali Wenceslase kabelis

Benedikt Rejt (ka Benedikt Ried, Benedikt Rieth, Benedikt Reyd või Benedict Reijt; sündinud umbes 1450, surnud 1531. ja 1536. aasta vahemikus) oli hiliskeskajal Böömimaa juhtiv arhitekt ja ehitusmeister. Tema projekteeritud ja ehitatud on Vladislavi saal Praha kindluses, Kutna Hora Püha Barbara kirik, Louny Püha Nikolause kirik jt, mille stiilile oli omane hilisgootika ja renessansi iseloomulike joonte ühendamine.^[1]

Eluloolist

Benedikt Rejt sündis arvatavasti 1454. aasta paiku Landshutis ja õppis ehitusmeistriks Passau toomkiriku bauhütte juures. 1485. aastal kutsuti ta meistriks Prahasse linnakindlustuste uue suurtükitorni ehitusele ja sestsaadik tegutses ta mõjuka ehitusmeistri ja loojana järgmiste suurejooneliste ehitustööde juures. Talle tehti ülesandeks viia lõpule Kutna Hora Püha Barbara kiriku ehitustööd ning hiljem oli ta tegevuses paljude keiserlike ehitiste juures, nagu Vladislavi saal, sinna viiv ratsaniketrepp ja Ludwigstrakti nimeline paleetiib Praha kindluses. Louny Püha Nikolause kiriku ehitustööd lõpetas ta 1520–1528, seal sai ta linnakodaniku õigused ja seetõttu on vahel nimetatud ka "Benedikt Lounyst". Rejt suri 1534. aastal, tema haud oli Louny Nikolause kirikus, kuid Böömimaa rekatoliseerimise segaduses purustati see arvatavasti 17. sajandil.^[1]

Looming

• Praha kindluse põhjakülje suurtükitorn, umbes 1485
• Praha kindluse Vladislavi saal ja ratsaniketrepp (umbes 1490/1493–1502)
• Vilniuse püha Anna kirik (ehitatud 1495–1500)
• Praha kindluse Ludwigstrakt (1503–1510)
• Kutna Hora Püha Barbara kirik (u 1482)
• Louny Püha Nikolause kirik (1520–1528)
• Blatná loss 95 km Prahast lõunas (1520–1530)

Mälestuse jäädvustamine

Benedikt Rejti nimi on antud väiksele tänavakesele Praha kindluse kaguosas.

Viited

1. Benedikt Ried. – archINFORM.

Välislingid

• Benedikt Ried. – archINFORM.