Bentheimi krahvkond
 | See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2017) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Aprill 2017) |
|
Grafschaft Bentheim 1050–1806 | |
 Vapp
| |
 Bentheimi krahvkond 1350. aasta paiku | |
| Valitsusvorm | vürstkond |
|---|---|
| Osa | Saksa-Rooma riigi vasall |
| Pealinn | Bad Bentheim |
Bentheimi krahvkond (Grafschaft Bentheim, alamsaksa: Benthem) oli Saksa-Rooma riigi osastisriik, mis paiknes tänapäeva Alam-Saksi edelanurgas, Saksamaal. Krahvkonna piirid kattuvad suuresti tänapäeva Grafschaft Bentheimi kreisiga (Landkreis).
Geograafiliselt koosneb Bentheim suuresti madalsoost ja varane asustus koondus piki jõekaldaid, mis krahvkonda läbisid. Bentheimi liivakivi lasundid panid aluse tulusale ekspordile teistesse tänapäeva Saksamaa ja Hollandi osadesse.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Bentheimi krahvkond oli olemas u. 1050. aasta paiku, kuigi vähe on teada selle ajaloost enne 1115. aastat. Sel aastal läks krahvkond krahv Ottole Salmi suguvõsast. Tema pärija ja tütar, krahvinna Sophie abielus Hollandi krahvi Dirk VI-ga ja nad kaasvalitsesid krahvkonda kuni Dirki surmani aastal 1157. Sophie suri aastal 1176 ja krahvitiitel läks tema pojale Otto I-le. Aastal 1263 annekteeris Bentheim Tecklenburgi krahvkonna ning aja jooksul annekteerisid ja ostsid Bentheimi krahvide erinevad harud erinevaid territooriume Rhedas, Steinfurtis ja Hollandis. Aastal 1277 jaotati Bentheimi krahvkond Bentheim-Bentheimiks (sisaldas Bentheimi krahvkonda) ja Bentheim-Tecklenburgiks (sisaldas Tecklenburgi krahvkonda).
Esimene Bentheim-Bentheimi krahvkond kestis aastani 1530, kui selle krahviliin hääbus ja Bentheimi sai Bentheim-Steinfurti Arnold II. Aastal 1544 pöördus Arnold ametlikult luterlusse, algatades aeglase protsessi reformatsiooni juurutamiseks Bentheimis ja teistel tema territooriumitel. Protestantlikud jutlustajad toodi Bentheimi 1587. aasta sügisel. Järgmisel aastal sai Bentheim ametlikult uue kirikukonstitutsiooni, mis viidi hiljem sisse Tecklenburgis (1589) ja Steinfurtis (1591). Aastal 1613 asutas Bentheim-Steinfurti krahv Arnold Jobst kõrgema kirikunõukogu, et aidata hallata Bentheimi usuasju, samuti loodi kõigis kolmes krahvkonnas Bentheimi kalvinistlik kirik.
Kui Arnold Jobst aastal 1643 suri, jaotati Bentheim-Steinfurti krahvkond Bentheim-Steinfurtiks ja Bentheim-Bentheimiks, viimane koosnes Bentheimi krahvkonnast. Aastal 1753 hõivas Bentheimi krahvkonna Hannoveri kuurvürst. "Aastal 1753 tegi Hannoveri ja Inglismaa kuningale tüli nende (Bentheimi krahvide) poolt võetud hüpoteeklaen".
Peaaegu 700 aastat enne seda olid Bentheimi krahvid valitsenud Bentheimi krahvkonda sõltumatult ja et nad võiks jätkata, ei olnud aastal 1753 võimalik.
Saksa-Rooma riigi lõpul omasid Bentheim-Steinfurti krahv ja Bentheim-Bentheimi krahv kumbki ühe hääle Alam-Reini-Vestfaali ringkonna maapäeval. Vestfaali krahvide kolleegiumi liikmetena olid nad esindatud Riigipäeva (Reichstag) vürstide nõukogus. See esindatus tegi Bentheimi suguvõsast Saksamaa kõrgaadli osa.
Aastal 1803 Bentheim-Bentheimi haru hääbus. Aastal 1804 tegi Bentheim-Steinfurti krahv Prantsusmaa valitsusega tehingu. Ta maksis osa vanast Bentheim-Bentheimi krahvi võlast Hannoverile ja omandas Bentheimi krahvkonna valduse, vaatamata Hannoveri kuurvürsti protestile.
1806. aasta juulis mediatiseeris Bergi suurhertsogkond Reini Liidu aktiga otse keisrile alluvad Steinfurti ja Bentheimi krahvkonnad, mis kuulusid Bentheim-Steinfurti krahvile. Aastal 1808 mediatiseeris Bergi suurhertsogkond Rheda isandkonna (Herrschaft) ning Hohenlimburgi krahvkonna, Bentheim-Tecklenburgi krahvi sõltumatud valdused.
Prantsusmaa annekteeris aastal 1810 Bentheimi koos Hollandi Kuningriigiga ja palju Loode-Saksamaa piirkondi.
Viini kongress (1814-1815) pani Steinfurti ja Rheda Preisimaa ülemvõimu alla ning Bentheimi Hannoveri ülemvõimu alla. Aastal 1817 andis Preisimaa kuningas Bentheim-Steinfurti ja Bentheim-Tecklenburgi krahvidele vürstitiitli. Aastast 1854 olid Bentheim-Steinfurti ja Bentheim-Tecklenburgi vürstid Preisimaa parlamendi ülemkoja pärilikud liikmed.
Tänapäeval on veel eluspüsivad Bentheimi suguvõsa harud Bentheim-Steinfurti vürstid asukohaga Steinfurti lossis (omavad ka iidset Bentheimi lossi) ja Bentheim-Tecklenburg-Rheda vürstid asukohaga Rheda lossis (omavad ka Hohenlimburgi lossi).
-
-
Steinfurti loss -
Rheda loss -
Hohenlimburgi loss
Bentheimi riigid
[muuda | muuda lähteteksti]- Bentheimi krahvkond (u. 1050 – 1277)
- Bentheim-Alpeni krahvkond (1606–1629)
- Bentheim-Bentheimi krahvkond (1277–1530, 1643–1753, 1753–1803)
- Bentheim-Bentheimi ja Bentheim-Steinfurti krahvkond (1803–1806)
- Bentheim-Limburgi krahvkond (1606–1632)
- Bentheim-Lingeni krahvkond (1450–1555)
- Bentheim-Steinfurti krahvkond (1454–1803)
- Bentheim-Tecklenburgi krahvkond (1277–1557)
- Bentheim-Tecklenburg-Rheda krahvkond (1606–1806)
Bentheimi krahvid (u. 1050 – 1277)
[muuda | muuda lähteteksti]???
- Otto I von Salm (1115–1149)
- Sophia (1149–1176) koos...
- Dirk (VI van Holland) (1149–1157)
- Otto I (1176–1207)
- Balduin (1207–1247)
- Otto II (1247–1277)
Eelajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]- 500–600: Germaani hõimud asustavad ala
- 804: Saksi hõimud kaotavad oma sõltumatuse
- 800–850: Karl Suur juurutab "kristluse mõõga abil". Luuakse scholten system. Emlichheim, Uelsen, Veldhausen ja Nordhorn saavad kiriku- ja kohturingkondadeks.