Beotukid

Beotukke kujutav muuseumieksponaat
Beotukkide asuala Atlandi-Kanadas

Beotukid olid Newfoundlandi saarel elanud indiaani põlisasunikest kütid-korilased. Umbes 1. aastatuhandel pKr rändasid nende eelkäijad Labradori aladelt Kanada kõige idapoolsemale saarele. Nende kultuur kujunes välja 16. sajandi alguseks. Tänaseks on nad koos oma beotuki keelega välja surnud.

Kontakt eurooplastega

[muuda | muuda lähteteksti]

Tõenäoliselt olid beotukide esivanemad kõige esimesed põlisameeriklased, kellel tekkis 11. sajandil kontakt Euroopast pärinevate vanapõhjala kultuuri esindajate viikingitega. Viimased kutsusid neid nimega skrælingjar, pidades neid barbariteks. 2010. aasta DNA-analüüs paljastas Islandi võimaliku seotuse beotukist naisega (tõenäoliselt röövitud).

Alates 1497. aastast, Inglise krooni egiidi all seilava itaallase John Caboti saabumisega, tekkis saareelanikel laineteviisi kontakte Euroopa maadeavastajatega.

Erinevatalt teistest põlisameeriklastest vältisid beotukid otsest kontakti, liikudes ümberasujate eest sisemaale. Konkurents käis hülge-, lõhe- ja linnupüügi pärast.