Bergisches Land
 | See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2020) |
Bergisches Land ([ˈbɛʁɡɪʃəs ˈlant], Bergi riik) on madal mäestikupiirkond Saksamaa Nordrhein-Westfaleni liidumaal Reini jõest idas ja Ruhrimaast lõunas. Maastikku kujundavad metsad, niidud, jõed ja ojad ning seal on üle 20 tehisjärve. Wuppertal on üks suuremaid linnu ja seda nähakse piirkonna keskusena, kuna lõunapoolsel osal on tänapäeval Kölniga tihedamad majanduslikud ja sotsiaal-kultuurilised sidemed. Wuppertal ning naaberlinnad Remscheid ja Solingen moodustavad Bergisches Städtedreiecki.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Bergisches Land on olnud osa Bergi krahvkonnast, millest hiljem sai Bergi hertsogkond, mis piirkonnale oma nime andis. Hertsogkond kaotati 1815. aastal ja 1822. aastal sai piirkonnast Preisimaa Reini provintsi osa.
Tänapäeval on elanikkonna seas Bergisches Landi piirkonna kuuluvustunne märgatav künklikus põhjaosas, kuid mitte enam Kölni madalikul, Ruhrimaal või Düsseldorfi linnas.
Majanduslik tõus
[muuda | muuda lähteteksti]Piirkond sai kuulsaks oma varase industraliseerumise perioodil 19. sajandil. Sel ajal oli Wupperi org ajalooline Silicon Valley. Selle kaksiklinnad Barmen ja Elberfeld olid sel ajal Preisimaa kaubandus- ja tööstuspealinnad. See majanduslik tõus põhjustas Ruhrimaa arenemise söekaevanduspiirkonnaks ning sünnitas sotsiaalse ettevõtluse ja sotsialismi uurimise ning teoreetilise rõhutamise: Friedrich Engels sündis Barmenis tekstiilitöösturi peres.
Pärast 1960. aastatest pärit majanduslangust kaotas piirkond oma tähtsuse, kuid Bergisches Landi ettevõtjate, aktiivsete kodanike ja poliitikute koostöö toob tagasi teatava piirkondliku teadlikkuse ja majandusliku jõu.