Berijev A-50

A-50
Tüüp Eelhoiatus- ja juhtimislennuk
Tootja Berijev
Riik  Nõukogude Liit
Esmalend 1978[1]
Võeti kasutusele 1985
Hetkeseis Kasutuses
Põhikasutaja Loend
Tootmisaastad 1978–1992
Toodanguarv u 40
Meeskond 15
Pikkus 49,59 m
Tiivaulatus 50,5 m
Tiivapindala 300 m2
Tühimass 75 t
Maksimaalne stardimass 170 t
Mootor 4 Sovoljov D-30KP turboventilaatormootorit
Tippkiirus 900 km/h
Lennulagi 12 km
Lennukaugus 7500 km
Eelkäija Iljušin Il-76
Variandid Loend
Edasiarendus Berijev A-100

Berijev A-50 (NATO koodnimi Mainstay) on Nõukogude Liidu eelhoiatus- ja juhtimislennuk (AEW&C), mis põhineb transpordilennukil Iljušin Il-76. Aastal 1978 esmalennu teinud A-50 konstrueeriti asendamaks aastast 1965 kasutuses olnud lennukit Tupolev Tu-126. Lääneblokk sai lennuki olemasolust Adolf Tolkatšovi kaudu teada aastal 1978.[2] A-50 võeti kasutusse 1985. aastal ning neid toodeti 1992. aastaks ligi 40 tükki.

Variandid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • A-50 algupärand.
  • A-50M – A-50 edasiarendus õhustankimisvõimekusega.
  • A-50U – A-50M-i edasiarendus kaasaegse elektroonika ja mugavamate töötingimustega.[3][4]
  • Iljušin/Berijev "lennuk 676" — jälgimissüsteemidega mudel (toodetud 1 tk).
  • Iljušin/Berijev "lennuk 776" – jälgimissüsteemidega mudel (toodetud 1 tk).
  • Iljušin/Berijev "lennuk 976 (SKIP)" – Il-76-l põhinev raketijälgimisplatvorm, algselt mõeldud raketi H-55 katsetusteks. (vene Х-55), Kh-55, RKV-500, (NATO AS-15 "Kent") (Kh-55/65/555)
  • Izdelije 1076 – teadmata ülesande jaoks ehitatud mudel (toodetud 1 tk).
  • A-50EI – India õhuväe jaoks toodetud eksportmudel mootoriga Aviadvigatel PS-90A-76 ja Iisraeli radariga EL/W-2090.[5]

Kasutajad

[muuda | muuda lähteteksti]

Endised kasutajad

[muuda | muuda lähteteksti]

Kaotused[8]

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. Kahjustatud droonirünnakus Valgevenes Matšulištši lennuväljal 26. veebruaril 2023[9]
  2. Alla tulistatud Aasovi mere kohal 14. jaanuaril 2024[10]
  3. Alla tulistatud Krasnodari krai kohal 23. veebruaril 2024[11]
  4. Kahjustatud droonirünnakus Taganrogis asuvas Berijevi lennukitehases 9. märtsil 2024[12]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "А-50". Уголок неба [Corner of the Sky] (vene). N.d. Originaali arhiivikoopia seisuga 26. veebruar 2022. Vaadatud 8. septembril 2023.
  2. ↑ Hoffman, David E. (mai 2016). "Epilogue | A Note On The Intelligence". The Billion Dollar Spy: A True Story of Cold War Espionage and Betrayal (First ed.). New York City: Doubleday. Lk 525–532. ISBN 978-0-385-53760-5. LCCN 2015003370. OCLC 906798006. OL 27183902M – cit. via Internet Archive. Lk 530: In another intelligence windfall, Tolkachev was the first to alert the United States that the Soviet Union was starting to develop an advanced airborne warning and control system, or AWACS, a flying radar station. Once Tolkachev pointed it out, U.S. spy satellites confirmed it. The twenty-ton radar, named SHMEL, or "bumblebee," would be carried on a modified Ilyushin Il-76 military transport jet, with a flying disk for the radar dome, not unlike the advanced U.S. E-3 Sentry system, based on a modified Boeing 707, which was already flying.
  3. ↑ Bryansky, Max (märts 2009). "Aviation Photo #2000140 | Beriev A-50U - Russia - Air Force". Airliners.net. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. oktoober 2022. Vaadatud 3. septembril 2015.
  4. ↑ Waldron, Greg (30. detsember 2018). "Russia continues A-50 AEW&C upgrade work". FlightGlobal. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. jaanuar 2019. Vaadatud 1. jaanuaril 2019.
  5. ↑ "Beriev delivered third A-50EI". Take-off Magazine (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 2. aprill 2015. Vaadatud 8. septembril 2023. The third A-50EI airborne warning and control aircraft serialled KW3553 built by Beriev company for the Indian Air Force (IAF) under a trilateral contract was ferried from Taganrog to Israel on 8 October 2010 for ELTA to fit it with the MSA radar system.
  6. ↑ World Air Forces 2021 (pdf) (Report). FlightGlobal. 2021. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. aprill 2023. Vaadatud 9. septembril 2023.
  7. ↑ "Russia will be forced to stop round-the-clock duty of A-50 planes if another one is lost – Chief of Ukraine's Defence Intelligence". Ukrainska Pravda (inglise). Vaadatud 26. veebruaril 2024.
  8. ↑ The Times: Vene radarlennukite tabamiseni viis Ukraina hoolikas planeerimine ERR 24. IX 2024
  9. ↑ Roth, Andrew; Beaumont, Peter (27. veebruar 2023). "Belarus partisans say they blew up Russian plane near Minsk". The Guardian (Briti inglise). ISSN 0261-3077. Vaadatud 26. veebruaril 2024.
  10. ↑ Picheta, Rob (15. jaanuar 2024). "Ukraine claims it destroyed Russian spy plane in attack over Sea of Azov". CNN (inglise). Vaadatud 26. veebruaril 2024.
  11. ↑ Axe, David. "Incredibly, The Russian Air Force Has Lost Another Rare A-50 Radar Plane". Forbes (inglise). Vaadatud 26. veebruaril 2024.
  12. ↑ Ukraina võis hävitada veel ühe Vene A-50 kaugluurelennuki ERR 10.III 2024

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]