Betšuaanamaa protektoraat 1885–1966 | |||||||||
Lõuna-Aafrika piirkonna poliitiline kaart aastal 1885, Betšuaanamaa on sirgete, kaardil helepunaste piiridega | |||||||||
Valitsusvorm | Protektoraat | ||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Osa | Suurbritannia protektoraat | ||||||||
Pealinn |
Mahikeng (1885-1965) Gaborone (1965-1966) | ||||||||
Religioon |
Anglikanism Metodism Badimo | ||||||||
| |||||||||
Riigikeeled | Inglise | ||||||||
Peamised keeled | Tsvana, kalanga, ndebele keel | ||||||||
Rahaühik |
Suurbritannia naelsterling (1885-1961) Lõuna-Aafrika rand (1961-1966) | ||||||||
Hümn | God Save the Queen | ||||||||
|
Betšuaanamaa protektoraat oli protektoraat, mille asutas Lõuna-Aafrikasse 31. märtsil 1885 Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik. Betšuaanamaast sai 30. septembril 1966 Botswana vabariik.
Šoti misjonär John Mackenzie, kes elas aastatel 1862–1876 Shoshongi linnas, uskus, et mangwatosid ja teisi Aafrika rahvaid, kellega ta töötas, ohustasid nende aladele lõunast tungivad buuri rüüstajad.
Ta soovitas brittidel asutada protektoraat, mida juhitaks otse Suurbritanniast. Mackenzie ideedest mõjutatuna otsustas Briti valitsus saata jaanuaris 1885 Lõuna-Aafrikasse sõjalise ekspeditsiooni, et kehtestada regioonis Suurbritannia võim. Sir Charles Warren juhtis 4000-mehelist väesalka Kaplinnast põhja poole. Olles varem sõlminud leppeid kohalike pealikega, kuulutas Warren märtsis 1885 välja Betšuaanamaa protektoraadi.
Betšuaanamaa tähendas tsvanade maad ning administratiivsetel põhjustel jaotati see kaheks osaks. Põhjapoolset osa nimetati Betšuaanamaa protektoraadiks, lõunapoolset Briti Betšuaanamaa kolooniaks. Briti Betšuaanamaa liideti 1895. aastal Kapimaa kolooniaga ning moodustab nüüd osa Lõuna-Aafrika vabariigist.