Biorütmid

Biorütmid ehk bioloogilised rütmid on organismide füsioloogiliste, emotsionaalsete, intellektuaalsete ja sotsiaalsete omaduste ja võimete korrapärane perioodiline korduvus mingis ajaühikus. Kuna biorütme pole võimalik kindlalt määratleda (biorütmide teooria), siis peetakse seda pseudoteaduseks. Bioloogia haru, mis uurib organismide biorütme, nimetatakse kronobioloogiaks, ning erinevalt biorütmide teooriast, on see rangelt teaduslik.

Füsioloogias ja ökoloogias räägitakse sageli tsirkarütmidest, mis on geofüüsikaliste rütmide (looded, aastaajad jt) ja nendega tihedas seoses olevate biorütmide kompleks. Siin eristatakse lähtuvalt ajakriteeriumist ööpäeva-, kuu- ja aastarütme.

Arvestades sõltuvust või sõltumatust vaadeldavast välistegurist või (-keskkonnast), eristatakse vastavalt eksogeenseid ja endogeenseid biorütme. Eksogeensed biorütmid on näiteks lindude ainevahetuskiiruse muutused ööpäeva jooksul. Endogeensed biorütmid on mitmed intratsellulaarsed protsessid, mida oluliselt ei mõjuta välistegurid või (-keskkond).

Laias laastus eristatakse nelja biorütmide liiki: füüsiline biorütm, intellektuaalne biorütm, emotsionaalne biorütm ja sotsiaalne biorütm.

Kirjandust

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Raidna, I. 2001. Biorütmid. Tallinna Raamatutrükikoda. 167 lk
  • Pärna, N. 1978. Rütm, elu, looming . Loomingu Raamatukogu. 94 lk

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]