Birutė

See artikkel See artikkel räägib Kęstutise abikaasast. Kaunase linnaosa kohta vaata artiklit Birutė (Kaunas). Naisenime kohta vaata artiklit Biruta (eesnimi).
Birutė

Birutė (poola keeles Biruta; valgevene keeles Biruta (Бірута); umbes 1318 – oletatavasti 1382) oli kuralaste preestrinna ja Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi suurvürsti Kęstutise teine abikaasa, Leedu suurvürstide Vytautas Suure ja Žygimantas Kęstutaitise ema.

Birutė elukäigu tkohta on vähe teada. Oletatavasti sündis ta Palanga lähistel. Kroonikate kohaselt oli ta paganlik preestrinna, keda Kęstutis kosimas käis. Birutė keeldus abielust, ent vürst viis seejärel väevõimuga Trakaisse, kus nad abiellusid. Oletatavasti soovis ta selle abieluga tugevdada oma mõjuvõimu paganlikel Žemaitija aladel.[1] Birutėst sai vürsti teine naine.

Umbkaudu aastal 1350 sündis neil hilisem Leedu suurvürst Vytautas Suur, hiljem aga Žygimantas Kęstutaitis. Kokku sündis neil vähemalt kümme last, enne Vytautast veel Patrikejus ja Butautas, seejärel Tautvilas, Vaidotas, Vaišvilas, pärast Žygimantas Kęstutaitist veel ka Miklausė Marija, Ona Danutė ja Rimgailė.

Birutė surma asjaolud on lahtised. Pärast seda, kui Jogaila tema abikaasa vahistas, suundus ta Bresti, kus ühe kroonika kohaselt ta olevat aastal 1382 uputatud (eeldatavasti vastuseks Vytautase põgenemisele Kreva lossist). Siiski eitas žemaitide delegatsioon Konstanzi kirikukogul kümme aastat pärast neid sündmusi Birutė tapmist. Teise versiooni kohaselt olevat Birutė pärast oma abikaasa suma naasnud Palangasse, kus olevat tegutsenud preestrinnana kuni oma surmani aastal 1389. Selle versiooni kohaselt olevat ta maetud tänapäeva Palanga mõisa juurde kuuluva botaanikaaia aladele, täpsemalt Birutė künkale.[2]

Birutė eeldatav matusepaik kujunes paganlikuks pühapaigaks. Arheoloogilistel kaevamistel on leitud jälgi sealsest hiiepaigast ja observatooriumist. Väidetavalt olevat selle külastamine toonud inimestele head õnne. 1508. aastal püstitas katoliku kirik kultusega võitlemiseks künkale puitkabeli, mis pühitseti Püha Jürile.[3]

1869. aastal rajati rahvusromantiliselt meelestatud leedulaste eestvedamisel künkale uus telliskivikabel.[4]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Rowell, S. C. (Spring 1994). "Pious Princesses or Daughters of Belial: Pagan Lithuanian Dynastic Diplomacy, 1279–1423". Medieval Prosopography. 15 (1): 12. ISSN 0198-9405.
  2. ↑ Ян Чачот. Спевы пра даўніх ліцьвінаў // «Ад Лідскіх муроў» № 6, 2003.
  3. ↑ Kallio, Aulis: Liettuan historia, lk. 54–55. Tampere: Jagellonica-kulttuuriyhdistys ry, 2009. ISBN 978-951-98665-3-6.
  4. ↑ Birute Hill Palanga - Amber Park Museum