See artikkel ootab keeletoimetamist. (September 2024) |
Bluetooth low energy (Bluetooth LE, BLE, Bluetooth Smart, Bluetooth Versioon 4.0+[1]) on juhtmevaba personaalvõrgu (PAN) tehnoloogia, mis võimaldab luua Etherneti võrgu sülearvutite, mobiiltelefonide ja pihuseadmete vahel.[2] Bluetooth Smart eesmärk on vähendada oluliselt energiatarbimist ja kulusid võrreldes klassikalise Bluetoothiga, ilma sidepidamiskaugust vähendamata.
Bluetooth Smarti tutvustas nimega Wibree algselt Nokia aastal 2006. See lisati Bluetoothi standardisse 2010. aastal, kui võeti vastu Bluetooth Core'i spetsifikatsiooni versioon 4.0.[3]
Sideprotokolli Bluetooth Smart toetavad mitmed mobiilsed operatsioonisüsteemid, sealhulgas iOS, Android, Windows Phone ja BlackBerry, samuti OS X, Linux ja Windows 8. Bluetooth Special Interest Group (SIG) ennustab, et 2018. aastaks toetab Bluetooth Smarti enam kui 90% Bluetoothiga telefone.[3]
Ainult Bluetooth LE protokolli kasutavad seadmed ei ühildu klassikalise Bluetoothi protokolliga.[4] Bluetooth Smart ja klassikaline Bluetooth kasutavad mõlemad 2,4 GHz sagedusala, mis lubab Bluetooth Smart Ready seadmetel kasutada üht antenni.[5]
Bluetooth Special Interest Group (SIG) lõi 2011. aastal Bluetooth Smarti logo, et selgitada ühilduvust uute väikese energiatarbega (LE) seadmete ja muude Bluetooth-seadmete vahel.[13]
Bluetooth SIG määratleb väikese energiakuluga tehnoloogiale mitu turgu, üksikasjalikult on välja toodud nutikodu, tervisehoid, sport ja tervislik eluviis.[15] Tehnoloogia tsiteeritud eelised on järgmised:
2001. aastal tegid Nokia teadlased kindlaks, et on veel palju olukordi, mida kaasaegsed juhtmevabad tehnoloogiad ei käsitle. Probleemi lahendamiseks alustati juhtmevaba tehnoloogia väljatöötamist, mida kohandati Bluetoothi standardi järgi. Uus tehnoloogia peaks vähendama voolutarvet ja hinda, ent Bluetoothi ja uue tehnoloogia erinevused oleksid minimaalsed. Tulemused avaldati 2004. aastal kasutades nime Bluetooth Low End Extension.[16]
Pärast edasist arengut partneritega, näiteks EL FP6 projekt MIMOSA, toodi tehnoloogia avalikkuse ette 2006. aasta oktoobris nimega Wibree. 2007. aasta juunis jõudsid Nokia ja Bluetooth SIG kokkuleppele, et lisada Wibree tulevikus Bluetoothi spetsifikatsiooni.[16]
Lõplikult lisati Bluetooth LE spetsifikatsioon Bluetoothi standardisse 2010. aastal, kui võeti vastu Bluetooth Core spetsifikatsiooni versioon 4.0.[3] Esimene nutitelefon, mis kasutas Bluetoothi versiooni 4.0, oli iPhone 4S.[17]
Bluetooth SIG määratleb Bluetooth LE-le mitmeid profiile, spetsifikatsioone, kuidas seade töötab konkreetse rakendusega.[18]
Kõik praegused Bluetooth LE rakenduste profiilid põhinevad GATT-il (Generic Attribute Profile). GATT on spetsifikatsioon, kuidas saata ja vastu võtta lühikesi andmejuppe Bluetooth LE raadioliidese kaudu.[18]
2014. aastal käivitas Cambridge Silicon Radio CSR-võrgu. CSR-võrk kasutab Bluetooth Smarti, et suhelda teiste Bluetooth Smarti seadmetega võrgus. Iga Bluetooth Smarti seade võib edastada informatsiooni teistele Bluetooth Smarti seadmetele, luues "võrgu" efekti. Näiteks saab lülitada kogu hoone valgustuse välja ühest nutitelefonist.[19][20]
Bluetooth Smart töötab samas sagedusalas nagu klassikaline Bluetooth (2,400–2,4835 GHz ISM-laineala), kuid kasutab teistsuguseid kanaleid. Klassikalisel Bluetoothil on 79 kanalit sammuga 1 MHz, Bluetooth Smart kasutab 40 kanalit sammuga 2 MHz.[3]
Bluetooth Smart kasutab sagedushüplemist, et neutraliseerida kitsasribaühenduse interferentsi probleeme. Klassikaline Bluetooth kasutab samuti sagedushüplemist, kuid veidi teistmoodi. Föderaalne Sidekomisjon (FCC) ja Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite instituut (ETSI) klassifitseerivad Bluetoothi tehnoloogiat kui sagedushüplemise skeemi, kuid Bluetooth Smart klassifitseeritakse kui süsteem, mis kasutab digitaalseid modulatsioonitehnikaid või otsejadaga hajaspektermodulatsiooni.[3]
Tehniline spetsifikatsioon | Klassikaline Bluetooth | Bluetooth Smart |
---|---|---|
Leviulatus (teoreetiline maksimum) | 100 m | >100 m |
Andmeedastuskiirus | 1–3 Mbit/s | 1 Mbit/s |
Rakenduste andmeedastuskiirus | 0,7–2,1 Mbit/s | 0,27 Mbit/s |
Aktiivseid alamseadmeid | 7 | Määramata, sõltub rakendusest |
Turvalisus | 56/128-bitine ja rakenduskihi kasutaja poolt määratud | 128-bitine AES koos CBC-MAC vastase režiimiga ja rakenduskihi kasutaja poolt määratud |
Veakindlus | Kohanduv sagedushüplemine, veatõrjekood, ACK | Kohanduv sagedushüplemine, laisk kinnitamine, 24-bitine CRC, 32-bit sõnumi tõelisuse kontroll |
Latents (ühendamata olekust) | 100 ms | 6 ms |
Andmete saatmiseks kuluv aeg | 100 ms | 3 ms |
Hääle edastamine | Jah | Ei |
Võrgu topoloogia | Scatternet | Scatternet |
Voolutarve | 1 W | 0,01–0,5 W (olenevalt kasutusest) |
Maksimaalne voolutarve | < 30 mA | < 15 mA |
Teenuse avastamine | Jah | Jah |
Profiilide tugi | Jah | Jah |
Peamised kasutusvaldkonnad | Mobiiltelefonid, mängud, kõrvaklapid, stereoheli edastamine, nutikodu, kandeseadmed, autod, arvutid, turvalisus, tervishoid, sport. | Mobiiltelefonid, mängud, arvutid, käekellad, sport, turvalisus, autod, koduelektroonika, automaatika, tööstus. |
Kõik Bluetooth Smarti seadmed kasutavad GATT-i (Generic Attribute Profile). Bluetooth Smarti toetavad operatsioonisüsteemide rakendusliidesed on tavalise GATT-i baasil.[31] GATTil on järgnev terminoloogia:
Klient (client)
Server (server)
Karakteristik (characteristic)
Teenus (service)
Deskriptor (descriptor)
Mõned teenused ja karakteristikuväärtused on kasutatud administratiivsetel eesmärkidel, näiteks: mudeli nime ja seeria numbrit saab lugeda standardse karakteristikuna üldise ühendamise teenuse (Generic Access service) sees. Teenused võivad sisaldada teisi teenuseid alamfunktsioonidena, põhifunktsioone kutsutakse esmasteks teenusteks ja lisafunktsioone teisejärgulisteks teenusteks.[31]
Teenuseid, karakteristikuid ja deskriptoreid nimetatakse atribuutideks ja nad on identifitseeritud kui universaalsed unikaalidentifitseerijad (UUID). Bluetooth SIG on reserveerinud UUID-sid (vormiga xxxxxxxx-0000-1000-8000-00805F9B34FB) erinevatele standardsetele atribuutidele ja need on 16-bitise või 32-bitise lühivormi väärtustega, mitte 128 bitti, mis teeks koodi keerulisemaks ja mahult suuremaks.[34]
GATT-protokoll pakub kliendile mitmesuguseid käske, et avastada serveri kohta informatsiooni. Need hõlmavad:
Käske saab kasutada, et lugeda (andmed serverilt kliendile) ja kirjutada (kliendilt serverile) karakteristikute väärtusi:
GATT pakub teateid (notifications) ja tähiseid (indications). Klient võib nõuda teadet kindlale karakteristikule serverilt, mis võib saata väärtuse kliendile siis kui see muutub kättesaadavaks. Näiteks: temperatuuriandur võib iga kord pärast mõõdu võtmist teatada kliendile mõõdu; see välistab kliendi vajaduse küsida andurilt iga natukese aja tagant uut väärtust. Selle tulemusena väheneb raadioside kasutamine. Teated sarnanevad tähistega; erinevus seisneb, et teade nõuab vastust kliendilt kinnituseks andmete kättesaamise kohta.[34]
Bluetooth Smart on disainitud madala energiakuluga seadmetele. Paari viimase aasta jooksul on mitmed kiibitootjad tutvustanud nende endi Bluetooth Smarti jaoks optimeeritud kiibistikku. Olenevalt rollist (kas perifeerne või keskne roll) on seadmetel erinev voolutarbe vajadus.[31] Aiselabsi poolt läbi viidud uuringus selgus, et perifeerses rollis olevad seadmed töötavad 1–2 aastat koos 1 Ah nööpelemendiga.[36] See on võimalik tänu Bluetooth Smarti protokollile, mis saadab andmeid väikeste pakettidena. Võrdluseks, keskses rollis olevatele seadmed võivad tarbida pideva skaneerimisega 1 Ah mõne tunniga.[31] Androidi ja iOS-iga seadmetel on väga erinev mõju akule olenevalt skaneerimise tüübist ja sellest, kui palju Bluetooth Smarti seadmeid on läheduses.[37] Koos uue kiibistiku ja parandatud tarkvaraga pole Androidi ja iOS-iga telefonide energiatarve elulistes Bluetooth Smarti kasutustingimustes märkimisväärne.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)