Boeing KC-135 Stratotanker

Boeing KC-135 Stratotanker tankimas hävituslennukit F-16 Fighting Falcon
Boeing KC-135 Stratotanker

Boeing KC–135 Stratotanker on lennukite õhus tankimiseks loodud sõjaväe tankurlennuk.

Boeing KC–135 Stratotanker ehitati Boeing 367–80 prototüübi põhjal. See on tuntuim modifikatsioon transpordilennukite C–135 Stratolifteri sarjast. KC–135 oli Ameerika Ühendriikide õhujõududes esimene reaktiivmootoriga tankurlennuk, mis asendas Boeing KC–97 Stratofreighterit. Lennuki KC–135 esialgne ülesanne oli strateegiliste reaktiivpommituslennukite õhus tankimine, kuid Vietnami sõjas ja hilisemates sõdades, nagu operatsioon Kõrbetorm kasutati seda laialdaselt USA taktikaliste hävitus- ja pommituslennukite lennuulatuse ja -kestuse suurendamiseks.[1]

Taust

[muuda | muuda lähteteksti]

1975. aastal oli KC–135 kasutusel Ameerika Ühendriikide õhuväes (United States Air Force, USAF). See on üks kuuest sõjalennukitüübist, mida algne operaator on kasutanud üle 50 aasta.[1] Lennukit KC–135 tangib omakorda sellest suurem lennuk KC–10. Praktilise kasutuse järel on jõutud tõdemuseni, et enamik tankurlennukeid võib lennata kuni 2040. aastani, kuigi hoolduskulud suurenevad pidevalt. KC–135 asendatakse tulevikus Boeing KC–46 Pegasusega.

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Nagu reaktiivreisilennuk Boeing 707, sai ka KC-135 projekteeritud Boeing 367-80 reaktiivlennutranspordi "tõestatud kontseptsiooni" väljendusena, mille all peetakse tavaliselt silmas lennukit Dash-80. KC-135 on välimuselt sarnane 707-ga, kuid selle kere on kitsam ja lühem. Boeing andis tulevasele KC-135 tankurile esialgse nimetuse Model 717.[2]

1954. aastal korraldas USAF-i strateegilise lennuväe juhtkond (SAC) konkursi reaktiivmootoritega tankurlennuki saamiseks. 1955. aastal kuulutati konkursi võitjana välja Lockheedi tankurite versioon Lockheed L-193 baasil.[3] Kuna Boeingu välja pakutud lennuk tegelikult juba lendas, siis oli võimalik uus tankurlennuk (KC-135) tellida juba kaks aastat varem, õhujõudude sekretär Harold E. Talbott tellis vahelepinguga Boeingult 250 KC-135 tankurit, kuni Lockheed oma projekti valmis saab. Lõpuks loobuti kahe Lockheedilt tellitud tankuri toetamisest. Lockheed ei valmistanud oma reaktiivlennukit kunagi, samal ajal kui Boeing hakkas lõpuks turgu valitsema 707 baasil loodud lennukiga.[4] [5]

Aastal 1954 esitas Air Force esialgse tellimuse 29 KC-135A-le, mis oli esialgne 820-st kõigist põhiliste C-135 perekonna variantidest. Esimene lennuk lendas augustis 1956 ja esimesed Stratotankerid anti Castle Air Force Base'ile üle Californias juunis 1957. Viimane KC-135 anti Air Force'ile üle 1965. aastal.

KC-135 luure- ja kontrollpostide modifikatsioonid, sealhulgas RC-135 Rivet Joint ja EC-135 Looking Glassi lennukeid käitas SAC 1963. aastast kuni 1992. aastani, kui need määrati Air Combat Commandile (ACC). USAF-i EC-135 Looking Glassi ülesande asendas USA mereväe E-6 Mercury lennuk, mis on Boeing 707-320B baasil ehitatud uus lennuk.

Tankimine

[muuda | muuda lähteteksti]

KC-135R neli turboventilaatormootorit, mis on paigaldatud püloonidel 35-kraadise noolsusega tiiva alla[6], annavad kokku 146 300 kg tõmbejõudu. Peaaegu kogu õhus tankimiseks mõeldud kütust saab pumbata läbi (tankuripilu??), mis on KC-135 esmase kütuse ülepumpamise meetod. Tiiva tippude alla saab kinnitada gondlid (kokku kaks) tankimivoolikute ja sulgpallikujuliste lehtrite jaoks, täiendavate tankimispunktide tekitamiseks. Lennukikere tagaosa all asuvat erilist teleskoopilist kütusetoru tiivakestega tüüritavat otsikut saab kasutada kütusesondidega varustatud lennukite tankimiseks. KC-135 tagaosas kere all paiknevat kütusetoru juhib operaator. Kütuselasti kogu süsteemi kohal asuvat lastitekki saab kasutada nii sõjaväelaste kui ka varustuse vedamiseks. Sõltuvalt kütuselaadungi konfiguratsioonist, võib KC-135 võtta pardale kuni 90 000 kg kütust.

Üldised näitajad

[muuda | muuda lähteteksti]


Parameetrid

  • Meeskond: piloot, teine piloot ja tankimisseadme juht (mõnel KC-135 modifikatsoonil on nõutav ka tüürimees).
  • Mahutavus: 80 reisijat
  • Kasulik last tekil: 37 600 kg
  • Pikkus: 41,53 m
  • Tiivaulatus: 39,88 m
  • Kõrgus: 12,70 m
  • Tiiva pindala: 226 m²
  • Tühimass: 44 663 kg
  • Kütuselast: 90 700 kg (sellest 32 tonni õhus ülepumbatav)
  • Täislast: 135 000 kg
  • Suurim stardimass: 146 000 kg
  • Jõuallikas: 4 × CFM International CFM56 (F108-CF-100) turboventilaatormootor, 96,2 kN

Jõudlus

  • Maksimaalne kiirus: 933 km/h
  • Reisikiirus: 853 km/h 9144 m
  • Lennuulatus: 2419 km (koos 68 039 kg ümberpumbatava kütuselastiga)
  • Lennulagi: 15 200 m
  • Tõusukiirus: 1490 m/min

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 The six military fixed-wing aircraft with over 50 years of continuous service are Boeing B-52 Stratofortress bomber (1955); Boeing KC-135 "Stratotanker" mid-air refueller (1957); Lockheed C-130 Hercules cargo & troop transporter (1956); Lockheed P-3 Orion naval & submarine surveillance (1962); Lockheed U-2 "Dragon Lady" reconnaissance (1957); and Northrop T-38 Talon jet trainer (1961). There is also one helicopter: Boeing CH-47 Chinook (1962).
  2. ↑ Michael Lombardi (2006). "Historical Perspective, Start of a PROUD MISSION".
  3. ↑ Charles Bright (1986). "VII - The Heartbreak Market: Airliners".
  4. ↑ Robert S. Hopkins III (1997). Stratotanker: More Than Just a Tanker.
  5. ↑ Mike May (2004). "Gas Stations in the Sky".
  6. ↑ Boeing. ["Boeing: Commercial Airplanes - 707 - 707 Family Home". boeing.com ""Boeing: Commercial Airplanes - 707 - 707 Family Home""]. {{netiviide}}: kontrolli parameetri |URL= väärtust (juhend)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]