Bracero programm

Bracero programm (hispaaniakeelsest sõnast brazo ehk 'käsi') oli ajutise lepingutöö programm, mis käivitus 1942. aasta augustis toimunud Ameerika Ühendriikide ja Mehhiko vaheliste diplomaatiliste nootide tulemusena.

Ajalugu

Vajadus programmi järele tekkis esmalt II maailmasõja aegu, kui oli nõudlus lihttööliste järele, ning algas sellega, kui Ameerika Ühendriikide valitsus lubas paarsada oskustega Mehhiko põllundustöölist suhkrupeete koristama Stocktoni lähistele California osariigis. Programm levis kiiresti üle kogu Ameerika Ühendriikide ning pakkus põllumajanduse tööturule töölisi. Selle tulemusena, kuid mitte otseselt seotult peeti hiljem läbirääkimised, millega kaubeldi USA raudteedele esmalt oskusteta lihttöölisi rööbaste hooldamiseks, kuid hiljem laienes see ka muudele oskusteta ja oskustöödele. 1945. aastaks oli põllumajandusprogrammi piirmäär enam kui 50 000 töölist, ning raudteeprogrammi piirmääraks oli 75 000.

Raudteeprogramm lõpetati kiiresti II maailmasõja lõppedes 1945. aastal, kuid põllumajandusprogramm jäi alles 1964. aastani, kui Ameerika Ühendriikide ja Mehhiko valitsused lõpetasid selle tänu karmile kriitikale ja teadetele inimõiguste rikkumistest.