Brunnera | |
---|---|
![]() Suurelehine brunnera Brunnera macrophylla | |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
Selts |
Boraginales |
Sugukond |
Karelehelised Boraginaceae |
Perekond |
Brunnera Brunnera |
Brunnera on kareleheliste sugukonda kuuluv õistaimeperekond.
Brunneraid on kolm liiki:
Brunnera perekond on saanud nime šveitsi botaaniku Samuel Brunneri (1790–1844) järgi. Looduslik kasvuala ulatub Kaukaasiast Siberini.
Siberi brunnera on Lõuna-Siberi endeemiline rohttaim. Reliktina on siberi brunnera kantud paljude Siberi piirkondade punasesse raamatusse. Sellegipoolest on siberi brunnera tuntud ja populaarne dekoratiivtaim, mis vaatamata reliktsusele kasvab edukalt mitte ainult Lääne-Siberis, vaid ka Euroopa-Venemaa aladel.[1] Aedades kasvatatakse eelkõige suurelehelist brunnerat ja tema sorte.
Õied sarnanevad aed-lõosilma ehk meelespea (Myosotis alpestris) õitega, lehed on südajad ja karedad[2].
Brunnerad on risoomilised mitmeaastased poolvarju- ja varjutaimed. Juurekava on üsna pinnapealne ja seetõttu tundlik kuivuse suhtes. Liigne päike võib kõrvetada brunnerate lehti. Taimi paljundatakse jagamise teel, juure- või lehepistikute abil või seemnetega.[3]
2004. aasta septembris testiti suurelehise brunnera taime Lõuna-Inglismaal, kuna taimel esinesid lehtedel pruunid kuivad laigud. Testimise tulemusena selgus, et taimel oli parasiit Peronospora myosotidis. Inglismaal oli see esmane juhtum; varem oli seda jäädvustatud vaid korra samal liigil 1927. aastal Nõukogude Venemaal. Tänapäeval on see parasiit levinud üle maailma. Iseloomulikult esineb see taimede lehtedel ja vartel pruunide kuivade laikudena.[4]