See artikkel ootab keeletoimetamist. (Detsember 2018) |
Budapesti konventsioon (saksa keeles Budapester Vertrag, vene keeles Будапештская конвенция) oli Austria-Ungari ja Venemaa keisririigi vahel 1877. aastal sõlmitud salajane kokkulepe, mis leppis kokku poliitikas ja võimude jagamises Kagu-Euroopas, võimaliku sõja korral Venemaa impeeriumi ja Osmanite riigi vahel. Niinimetatud idaküsimus (Orientalische Frage või Восто́чный вопро́с), Osmanite riigi kui "Euroopa haige mehe" lagundamine Balkanil oli 19. sajandil Euroopa suurriikide prioriteet. Samuti oli Venemaale eesmärgipärane Austria-Ungari neutraalsuse tagatiste saamine.
Leping kui samuti salajase Reichstadti leppe edasiarendus, sõlmiti imperaatorite Franz Joseph I ja Aleksander II volitusel Konstantinoopoli konverentsi ajal (23. detsember 1876 – 20. jaanuar 1877). See kohendati lõplikult nende nimel välisministri G. Andrássy ja diplomaadi J. P. Novikovi poolt Budapesti linnas 15. jaanuaril 1877. Sama aasta 24. aprillil vallandus üheteistkümnes Vene-Türgi sõda, mis kestis 10 kuud, ühe nädala ning kaks päeva. Sõja eesmärgiks oli õigeusku tunnistavate lõunaslaavi rahvaste (peamiselt Bulgaaria) vabastamine islamiusuliste Osmanite võimu alt ning strateegilises plaanis Musta mere väljapääsu kindlustamine.
Budapesti konventsioon lubas Austria-Ungaril hiljem nõuda San Stefano rahulepingu tingimuste revideerimist.