Bánh mì on Vietnami roog, lühike õhukese kooriku ja pehme, õhulise tekstuuriga bagett. See lõigatakse tavaliselt pikkupidi pooleks, täidetakse liha ja muu soolasega ning serveeritakse võileivana.
Tüüpiline bahn mi sisaldab nii Vietnami kui ka Prantsuse köögile iseloomulikke koostisosi (Vietnamist näiteks chả lụa vorst, koriander, kurk, porgand ja taliredis ning Prantsusmaalt pasteet, tšillipipar ja majonees).[1] Vietnamis süüakse bahn mi võileiba tavaliselt kas hommikusöögiks või vahepalaks.
Bageti tõid prantslased Vietnamisse 19. sajandil Nguyễni dünastia ajal ning 20. sajandiks oli see üle maa laialt levinud. 1950. aastatel arenes Saigonis välja Vietnami-tüüpi võileib, millest sai populaarne tänavatoit (bánh mì Sài Gòn ehk Saigoni stiilis bahn mi).[2] Pärast Vietnami sõda levis bahn mi tänu välisvietnamlastele ka näiteks Austraaliasse, Kanadasse ja Ameerika Ühendriikidesse, kus seda valmistatakse ja müüakse eeskätt Aasia pagariärides.