Böömi kurereha | |
---|---|
| |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
Sugukond |
Kurerehalised Geraniaceae |
Perekond |
Geranium |
Liik |
Böömi kurereha |
Binaarne nimetus | |
Geranium bohemicum L. |
Böömi kurereha (Geranium bohemicum) on kurerehaliste sugukonda kurereha perekonda kuuluv taimeliik.
Teaduslik nimetus bohemicum viitab nii taime kasvamisele Böömimaal kui ka etnograafilisele mõistele, mustlastele. Botaanik Theodor Nenjukov tegi 1934. aastal ettepaneku nimetada taim eesti keeles mustlas-kurerehaks [1], ent senini on jäädud geograafilise tõlgenduse juurde (põhjuseid vt jaotisest "Eluviis").
Ühe- või kaheaastane näärmekarvade tõttu kleepuv, ebameeldiva lõhnaga rohttaim. Lehtede kuju poolest meenutab kõige enam mets-kurereha. Kroonlehed 7–12 mm pikad, sinakaslillad, tumedate soontega, tupplehtedest pikemad. Viljad 2,5–3 cm pikad, karvased. Õitseb juunist augustini või talvekülmadeni (oktoobrini).
Böömi kurereha kasvab tavaliselt aasta või mõne aasta vanustel põlendikel ja tuleasemetel, ka raiesmikel ja sihtidel. Seemned on paksu kestaga ja idanevad hõlpsamalt tule (kuumuse) mõjul. Seemned säilitavad mullas idanemisvõime aastakümneid ja idanevad soodsate tingimuste saabudes. "Nagu ka mustlasil, puudub ka mustlas-kurerehal kindel kodumaa, või õigemini öeldud, see on meile teadmata. Samuti nagu mustlased, hulgub ka mustlas-kurereha, alatasa vahetades asukohti, mitte püsides kauemat aega ühel kohal. Nagu ka mustlased ei asu kunagi üksikult, vaid ikka leeris, nii ka see taim ilmub ikka suurehulgaliselt, et järgneval aastal jäljetult kaduda." [1]
Viimati avastatud leiukohad Eestis olid Viidu külas lõkkeasemetel (1994). Enne seda on leide mitmelt poolt Eestist, näiteks Jussi nõmmedelt, Aegviidu ümbrusest, Põlva- ja Võrumaalt jne. [2] Eestis on ta ohustatuselt kriitilises seisundis.