Canzonetta ([kantsoˈnetta], itaalia keeles 'lauluke' sõnast canzon) oli 16. sajandi teisel poolel Itaaliast alguse saanud kergesisuline ilmalik laul, mis oli populaarne 16. sajandi lõpul ja 17. sajandi esimeses pooles ja levis Itaaliast ka Inglismaale ja Saksamaale[1].
Canzonetta on mitmesalmiline, selle tekst võib järgida samanimelist luulevormi, mis koosneb kahest vahelduvate riimidega nelikvärsist ababcdcD efefgdgD, kuid see võib ka olla lühike mõnerealine värss, mille ridu ja ridade osi korratakse muusikas mitmel viisil. Meetrum ja värsirea pikkus on standardiseerimata. Sisu on pastoraalne, ulakalt autoriteete nöökiv või erootiline[2]. Nagu oli tavaks varasemates kergetes žanrides, nii sisaldas ka canzonetta tekst lõpetavat puänti.
On arvatud, et canzonetta sündis tõsise madrigali ja rustikaalse villanella elementide teadlikust ühendamisest[3]. Muusika on tempokas ja kergemeelse karakteriga, nelja- kuni kuuehäälne ja seda iseloomustab tantsuline rütm, millesse siin-seal on lisatud lihtsaid muusikalisi imitatsioone ja helimaalingut, näiteks sõnades ardo ('põlen') või piango ('nutan')[1]. Siiski, hilisemates 17. sajandi canzonetta'des sisalduvad sageli juurdekirjutatud instrumentaalpartiid või on need kirjutatudki soolohäälele instrumentaalsaatega.
Esimeseks canzonetta'de autoriks loetakse Itaalia heliloojat Giovan Ferrettit, kes andis oma uue stiiliga lauludest välja seitse laulukogumikku (vanim 1567. aastast, teised kuni 1585. aastani), pealkirjades nimetades neid kas canzoni alla napolitana, napolitane või canzoni, pühendustes kasutab ta ka sõna villanelle. Viis kogumikku laule on viiehäälsed ja kaks kuuehäälsed (1573 ja 1575); mitmeid anti trükis uuesti välja ka põhja pool Alpe[3]. Giovan Ferretti canzonetta on maalituna ühel noodilehel Jacopo Tintoretto maalil Dresdeni galeriis ("Musizierende Frauen" või "Nümfide sekstett")[4].
Canzonetta'sid kirjutasid veel Claudio Monteverdi, Luca Marenzio ja Adriano Banchieri, kui kõnelda tuntumatest nimedest, kuid kõige tähelepanuväärsemaks loojaks selles žanris loetakse Orazio Vecchit. Olgugi et canzonetta oli eelkõige ilmalik žanr, lõid mõned autorid neid ka vaimuliku sisuga tekstile, nagu Francesco Ratis Milanos 1657. aastal ilmunud kogumikus "Canzonette Spirituali e Morali". Inglismaal lõi ingliskeelse tekstiga canzonetta'sid Thomas Morley ja saksakeelseid kirjutas Hans Leo Hassler Saksamaal.[1]